Oslo: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Oslo. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Oslo. 3164 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Oslo: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Operahuset i Oslo (Vaata): Norra Rahvusooperi ja -balleti sadamaäärne kodu, mille projekteeris Snøhetta, tõuseb veest nurgelise valge välisilmega ning selle katusele saab ronida aasta läbi, et nautida vaadet linnale ja fjordile. Sees võõrustavad tammepuiduga kaetud interjöör ja hobuserauakujuline peasaal ooperit, balletti ja kontserte kolmel laval.
MUNCH (Vaata): 13-korruseline muuseum Bjørvika kaldapealsel, kus asub maailma suurim Edvard Munchi tööde kogu ning üks „Karje” versioonidest on alati välja pandud. Vahetuvad näitused ühendavad Munchi kaasaegse kunstiga ning ülemistelt korrustelt avaneb lai vaade linnale ja fjordile.
Nasjonalmuseet (Vaata): 2022. aastal avatud Norra suurim kunsti, arhitektuuri ja disaini kogu toob ühe katuse alla kokku vanad meistrid, moodsa ja kaasaegse kunsti ning disaini, sealhulgas Munchi „Karje” ja „Madonna”. Katuseterrassilt avaneb vapustav vaade Oslofjordi sisemisele osale.
Akershus festning (Vaata): Kuningas Håkon V ajal 13. sajandi lõpus rajama hakatud neemekindlus on pidanud vastu mitmele piiramisele, kuid ükski võõras armee pole seda kunagi jõuga vallutanud; hiljem muutis Christian IV kindluse lossi renessansslikuks kuninglikuks residentsiks. Tänapäeval on see endiselt sõjaväeala, kus asuvad Akershusi loss, Relvajõudude muuseum ja Norra vastupanuliikumise muuseum, ning tammede varjus vallidelt avaneb vaade sadamale.
Vigelandsparken (Vaata): Gustav Vigelandi elutöö – Frogneri pargi sees asuv skulptuuripark, mis koondab üle 200 graniidist, pronksist ja sepisrauast skulptuuri; need paigaldati peamiselt 1940. aastatel pärast enam kui 40 aastat kestnud tööd. Pargi telg viib Sillalt mööda Purskkaevust üles kõrguva Monoliidi ja Eluratta juurde.
Oslo rådhus (Vaata): 1950. aastal avatud ja Arnstein Arnebergi ning Magnus Poulssoni projekteeritud Oslo linnavolikogu hoone on kõigile avatud ning kaunistatud aastatest 1900–1950 pärit Norra kunstiga, mille autorite seas on Edvard Munch, Henrik Sørensen, Alf Rolfsen ja Per Krohg. Tornis asub Põhjamaade suurim kellamäng, mille kellad helisevad iga tund kella 07.00-st keskööni.
Slottet (Det kongelige slott) (Vaata): Kuningas Carl Johani jaoks Taanis sündinud arhitekti H. D. F. Linstow' kavandite järgi ehitatud neoklassitsistlik loss Karl Johans gate'i ülemises otsas valmis 1849. aastal. Seda ümbritseb igast küljest Lossipark muruplatside, suurte puude, tiikide ja kujudega ning kuninglik kaardivägi vahetub iga päev kell 13.30.
Holmenkollbakken og Skimuseet (Vaata): Kõrgel linna kohal asuvas Holmenkolleni suusahüppemäes on Suusamuuseum – maailma vanim, avatud alates 1923. aastast ning sajandaks juubeliks uuendatud Snøhetta kujundatud fassaadi taga, mis on inspireeritud vanadest puusuuskadest. Lift viib hüppetorni tippu, 64 meetri kõrgusele maapinnast ja 427 meetri kõrgusele merepinnast, kust avaneb lai vaade Oslofjordile, pealinnale ja Marka metsadele.
Frammuseet (Vaata): Bygdøynesi polaaruuringute muuseum on ehitatud ümber Frami – kõigi aegade tugevaima puulaeva, millele kuuluvad endiselt kõige kaugemale põhja ja kõige kaugemale lõunasse purjetamise rekordid; laevale saab minna ja vaadata, kuidas meeskonnad ja nende koerad Arktikas ja Antarktikas ellu jäid. Kõrval asuv Gjøa hoone jutustab loo esimesest laevast, mis läbis purjetades kogu Loodeväila.
Kon-Tiki Museet (Vaata): See Bygdøynesi muuseum näitab Thor Heyerdahli ekspeditsioonide originaalaluseid, alates balsapuust parvest Kon-Tiki, mis ületas 1947. aastal Vaikse ookeani, kuni pilliroost paadini Ra II, mis ületas Atlandi ookeani. 2026. aasta suvel avatud uus näitus ümbritseb parve muutuva taeva ja allpool laiuva ookeaniga; lisaks on uuendatud Lihavõttesaare väljapanek ja interaktiivsed punktid igas vanuses külastajatele.
Norsk Folkemuseum (Vaata): See suur vabaõhumuuseum Bygdøyl koondab 160 hoonet Norra maalt ja linnadest keskajast 20. sajandini, sealhulgas umbes 1200. aastasse dateeritud Goli puukiriku. Maa-talukohad, Vanalinn Oslo majadega, saami paik ning näitused rahvarõivastest, rahvakunstist ja saami kultuurist täidavad terve päeva.
Aker Brygge (Vaata): Elav kaldapealne linnaosa Oslo sadamapromenaadil, kus kai ääres reastuvad fjordiäärsed restoranid, paljud neist mereandidele spetsialiseerunud, ning suvel tuleb rahvas välja jäätist sööma ja vee ääres lõunatama. Vanades rustikaalsetes sadamahoonetes asuval sisetänaval müüakse sisekujundust, raamatuid, vintage-leide ja Skandinaavia moodi ning komöödiaklubis Latter on etendused igal õhtul.
Astrup Fearnley Museet (Vaata): Üks Skandinaavia tähelepanuväärsemaid kaasaegse kunsti muuseume asub fjordi ääres Tjuvholmeni tipus Itaalia arhitekti Renzo Piano projekteeritud hoones. Pärast näitusi tasub jalutada väljas Tjuvholmeni skulptuuripargis, kus on mõne maailma juhtiva kaasaegse kunstniku teoseid.
Oslo domkirke (Vaata): 1697. aastal Stortorvetil pühitsetud Oslo piiskopkonna peakirikus peetakse kuningaperekonna ja valitsuse pulmi ja matuseid ning selle interjöör taastati 1950. aastal algupärases barokses ilmes. Kantsel, altarisein ja akantusnikerdustega orelifassaad on originaalid, suured laemaalingud on Hugo Lous Mohri ja vitraažid Emanuel Vigelandi looming.
Deichman Bjørvika (Vaata): Oslo peamine rahvaraamatukogu täidab Bjørvikas kuus korrust raamatute, kino, töötubade, kunstiinstallatsioonide, õpperuumide ja kohvikutega ning korraldab tasuta loenguid, filmiseansse ja tegevusi lastele. Ülemiselt korruselt avaneb kaunis vaade fjordile ning seal asub ka Tuleviku raamatukogu, kus hoitakse 100 äsja kirjutatud raamatut lugemata kuni aastani 2114.
Ekebergparken (Vaata): Mõne minuti trammisõidu kaugusel kesklinnast asuv nõlvapark ühendab metsa, laiad vaated linnale ja fjordile ning selliste kunstnike skulptuurid nagu Louise Bourgeois, Salvador Dalí, Damien Hirst ja James Turrell. Siin leidub ka jälgi Oslo pikast ajaloost, alates kiviaja kaljujoonistest ja varemetest kuni muistsete matmispaikadeni.
Nobels Fredssenter (Vaata): Raekoja väljakul asuv Nobeli rahupreemia muuseum jutustab Alfred Nobeli, preemia ja selle laureaatide lugusid näituste, ürituste ja digitaalsete elamuste kaudu. Selle südames, Nobeli väljal, saab tuhande tule keskel kohtuda iga laureaadiga ning Medalikambris on näha päris rahupreemia medal.
Norsk Maritimt Museum (Vaata): Bygdøynesi tipus asuva meresõidu, rannikukultuuri ja veealuse arheoloogia rahvusmuuseumi keskmes on ikooniline kolmnurkne 1958. aasta Paadihall, kus asuvad Norra lahtiste traditsiooniliste paatide kogu ja Bjørvikast leitud 16. sajandi laevavrakk. Samuti saab minna säilinud aurulaevale DS Sandnæs, imetleda merendusmaale ja vaadata traditsiooniliste tööriistadega ehitatud Gokstadi leiu viikingipaadi koopiat.
Botanisk hage (Vaata): Oslo ülikooli botaanikaaed rajati 1814. aastal Tøyeni mõisa maadele, mis on üks Oslo vanimaid talusid, ning seal kasvab üle 4500 taimeliigi sellistel teemaaladel nagu Kiviktaimla, Lõhnaaed ja Vanaema aed. Aed kuulub Loodusloomuuseumi juurde, mille näitustel on Norra ainsad terviklikud dinosauruseskeletid, pimestavad mineraalid ja interaktiivne Kliimamaja.
Vigeland-museet (Vaata): Gustav Vigelandi endine ateljee ja kodu Vigelandi pargist veidi lõuna pool avati muuseumina 1947. aastal; Lorentz Ree projekteeritud hoone on üks Norra silmapaistvamaid neoklassitsistliku arhitektuuri näiteid. Siin on Vigelandi kunsti püsinäitus ja ajutised ruumilise kunsti näitused ning näha saab ka kunstniku korterit ja visandiruumi.
Grünerløkka (Vaata): 1800. aastatel tööliste linnaosa olnud Grünerløkka on nüüd üks Oslo mitmekesisemaid ja popimaid piirkondi, täis vintage-poode, sõltumatuid butiike, hubaseid kohvikuid ja elavat ööelu. Selle tööstuslikku minevikku paljastavad Birkelundeni park oma 1926. aasta paviljoni ja pühapäevase kasutatud kaupade turuga ning Akerselva jõeäärne rada vanade tellisvabrikute vahel.
Tjuvholmen (Vaata): Üks Oslo uusimaid kaldapealseid linnaosi Tjuvholmen koondab umbes 20 erineva arhitekti hooneid ning on seega tihe kaasaegse arhitektuuri väljapanek fjordi ääres. Sisemistel saarekestel on restoranid, galeriid ja hotell The Thief, välimises tipus aga Renzo Piano Astrup Fearnley muuseum, skulptuuripark ja linnarand.
Maaemo (Söök ja jook): Bjørvika kõrgköögirestoran, mis pakub üht hooajalist Norra toorainele tuginevat degustatsioonimenüüd; laudadesse mahub kuni kuus külalist ning olemas on ka eraldi söögisaal. Maaemol on kolm MICHELINi tärni, mis on gaidi kõrgeim tunnustus.
Mathallen Oslo (Söök ja jook): Siseturuhall Vulkani piirkonnas Akerselva ääres, mis on loodud Euroopa suurte turuhallide eeskujul; siin on liha-, kala-, juustu- ja pagaritoodete erikauplused ning kohvikud, baarid ja söögikohad. Lisaks toimuvad kokakursused, degusteerimised ja toiduüritused.
Kontrast (Söök ja jook): Moodne Põhjamaade restoran Vulkanis, mida juhib kokk Mikael Svensson ja kus valmivad hooajalised degustatsioonimenüüd väikeste ja jätkusuutlike Norra tootjate toorainest, kohati Ida-Aasia mõjudega. Kontrastil on kaks MICHELINi tärni.
Statholdergaarden (Söök ja jook): Gurmeerestoran ajaloolises Statholdergaardenis Rådhusgatal Kvadraturenis, mille hooajaline menüü tugineb Norra tooraine parimale; all keldris asub vabama õhkkonnaga bistroo Statholderens Mat & Vinkjeller. Restoranil on alates 1998. aastast MICHELINi tärn.
Engebret Café (Söök ja jook): Ajalooline restoran Bankplasseni ääres Kvadraturenis, mis asub 1760. aastast pärit hoones võluvates 1857. aasta ruumides ning pakub traditsioonilisi Norra roogi, lõunal smørbrødi ja kooke. Kuulsate külaliste seas olid Ibsen, Grieg, Bjørnson, Hamsun ja Munch ning restoran on tuntud oma jõululõuna poolest.
Grand Café (Söök ja jook): Ajalooline kohvik-restoran Karl Johans gate'il Grand Hoteli esimesel korrusel, avatud 1874. aastal ning kunagi Ibseni, Amundseni, Hamsuni ja Nanseni lemmikpaik; restaureeritud saalis on säilinud Lars Backeri laed, Thoneti toolid ja kuulsad Krohgi maalid. Avatud köök kasutab peamiselt Põhjamaade hooajalist toorainet ning all asuvas veinikeldris on üle 1500 veini.
Fiskeriet Youngstorget (Söök ja jook): Kalapood ja mereanderestoran Youngstorgetil Folketeateri passaaži sissepääsu juures, kus letilt saab kaasa osta looduslikult püütud kala ja karploomi. Köök pakub austreid, kaaviari, kalasuppi, fish and chipsi ja mereandide vaagnaid.
Lofoten Fiskerestaurant (Söök ja jook): Mereanderestoran Aker Bryggel vee ääres, mis pakub laia valikut aastaaegu järgivat kala, karploomi ja vähilaadseid. Restoran ühendab klassikalisi Norra kalatraditsioone leidlikumate roogadega.

Oslo teemade kaupa

Tasuta Oslos

Piletit pole vaja: ooperimaja katus, Vigelandi park, Akershusi kindlus, Ekebergi skulptuuripark, Deichmani raamatukogu, Aker Brygge, Tjuvholmen ja kuningalossi park.

Operahuset i Oslo
Vigelandsparken
Akershus festning
Ekebergparken
Deichman Bjørvika
Aker Brygge
Tjuvholmen
Slottet (Det kongelige slott)

Oslo muuseumid

MUNCH, rahvusmuuseum, Astrup Fearnley, Nobeli rahukeskus, Bygdøy muuseumid ja Holmenkolleni suusamuuseum.

MUNCH
Nasjonalmuseet
Astrup Fearnley Museet
Nobels Fredssenter
Frammuseet
Kon-Tiki Museet
Norsk Folkemuseum
Holmenkollbakken og Skimuseet

Oslo õues

Holmenkolleni hüppemägi metsade kohal, skulptuurid Vigelandi ja Ekebergi pargis, botaanikaaed ning jalutuskäik fjordi ääres Aker Bryggest Tjuvholmenini.

Holmenkollbakken og Skimuseet
Vigelandsparken
Ekebergparken
Botanisk hage
Aker Brygge
Tjuvholmen

Oslo maitsed

Toiduhall Mathallen, kala Fiskerietis ja Lofotenis, klassikalised kohvikud nagu Engebret ja Grand Café, Põhjamaade kohv Tim Wendelboes ja Fuglenis ning Maaemo ja Kontrasti tärnidega köögid.

Mathallen Oslo
Fiskeriet Youngstorget
Lofoten Fiskerestaurant
Engebret Café
Grand Café
Tim Wendelboe
Fuglen Oslo Sentrum
Maaemo
Kontrast

Jalutusmarsruudid: Oslo

Fjordilinn: ooper, MUNCH ja Akershus: Mööda sadamat ooperimaja katuselt ja Deichmani raamatukogust MUNCHi, siis läände Akershusi kindlusesse, raekotta, Nobeli rahukeskusesse ja Aker Bryggele. Operahuset i Oslo → Deichman Bjørvika → MUNCH → Akershus festning → Oslo rådhus → Nobels Fredssenter → Aker Brygge
Bygdøy: polaarlaevad, parved ja vanad talud: Muuseumide poolsaar: Norra kultuuriloo muuseum ning kõrvuti Bygdøynesis Frami, Kon-Tiki ja meremuuseum. Norsk Folkemuseum → Frammuseet → Kon-Tiki Museet → Norsk Maritimt Museum
Kuningalossist Vigelandi parki: Katedraalist mööda Karl Johans gatet Rahvusteatri juurest kuningalossi ja selle parki, siis Vigelandi pargi skulptuuride ja Vigelandi muuseumi juurde. Oslo domkirke → Slottet (Det kongelige slott) → Vigelandsparken → Vigeland-museet

Hea teada enne reisi: Oslo

Viikingiaja Oslost Christianiani

Oslo rajati viikingiaja lõpul, umbes 1040. aastal, nime all Ánslo, ning 1048. aastal sai sellest Harald Karmi ajal kaubalinn; piiskopi asukoht oli see alates 1070. aastast. Aastatel 1299–1319 valitsenud Haakon V oli esimene kuningas, kes elas linnas alaliselt, ja Akershusi kindluse ehitus algas tõenäoliselt tema ajal 1290. aastate lõpus. Pärast 1624. aasta tulekahju otsustas Christian IV vana linna mitte taastada: kindlusele lähemale rajati uus linn, mis sai tema järgi nimeks Christiania, ning loss ehitati ümber renessansistiilis. Keskaegne linn elab edasi Gamlebyeni linnaosas. Akershus on endiselt sõjaväeala, kuid see on külastajatele avatud iga päev kell 6.00–21.00.

Iseseisva Norra pealinn

Christianiast sai Norra kuningriigi pealinn 1814. aastal, kui liit Taaniga lõppes, ja see jäi pealinnaks ka liidus Rootsiga. 7. juunil 1905 otsustas Storting ühehäälselt liidu lõpetada; 13. augusti rahvahääletusel hääletas poolt 368 208 meest ja vastu vaid 184. Pärast Karlstadi läbirääkimisi valis novembri teine rahvahääletus monarhia ning 18. novembril valis Storting kuningaks Taani prints Carli, kes võttis nimeks Haakon VII ja saabus perega Kristianiasse 25. novembril. Kirjapilt Kristiania oli ametlik alates 1877. aastast (linna enda kasutuses alates 1897), ja 1925. aastal taastati vana nimi Oslo. Täna elab omavalitsuses 724 290 inimest (1. jaanuar 2025).

Fjordilinn: Bjørvika ja uus rannajoon

Oslo asub Oslofjordi sopi otsas ning aastakümneid eraldasid sadamaalad ja kiirtee linna veest. Fjordbyeni ehk fjordilinna projekt ulatub läänes Bygdøyst idas Ormøyani; see algas 1980. aastatel Aker Bryggel ja jätkus 2000. aastatel Bjørvikas ja Tjuvholmenil ning 2010. aastal viidi E18 maa alla Bjørvika tunnelisse. Snøhetta projekteeritud ooperimaja, mis valiti välja 350 konkursitöö seast, avati 12. aprillil 2008: selle valge Carrara marmori ja graniidiga kaetud katus laskub maapinnani, nii et igaüks saab sellele üles jalutada. Kõrval avati 18. juunil 2020 Deichman Bjørvika keskraamatukogu. Linn rajab üle 9 km pikkust katkematut sadamapromenaadi Frognerkilenist Alna jõe suudmeni.

Munch, Vigeland ja uued muuseumid

Oslo avas aasta jooksul kaks suurt kunstimuuseumi. Hispaania Estudio Herrerose projekteeritud MUNCH avati Bjørvika kaldal kuningas Harald V poolt 22. oktoobril 2021; selle saalid ja etendusruumid täidavad kolmteist korrust ning kogus on üle 26 000 Edvard Munchi teose, kunstniku enda kingitus. Rahvusmuuseum avati 2022. aasta juunis Vestbanenil raekoja taga ja nimetab end Põhjamaade suurimaks kunstimuuseumiks; selle Munchi saalis on „Karje“ (1893) ja „Madonna“. Frogneri pargis asuvas Gustav Vigelandi skulptuuripargis on üle 200 graniidist, pronksist ja sepisrauast skulptuuri, mis paigaldati peamiselt aastatel 1940–1949; umbes 14 meetri kõrgune Monoliit koosneb 121 inimfiguurist. Park on alati avatud.

Bygdøy: polaarlaevad, parved ja viikingiaeg

Bygdøy poolsaarel on koos Oslo merendusajalugu. 1936. aastal avatud Frami muuseum on ehitatud Frami ümber. Colin Archer ehitas polaarlaeva Fridtjof Nansenile: see triivis 1893–1896 üle Põhja-Jäämere, viis 1898–1902 Otto Sverdrupi Kanada Arktikasse ja kandis Roald Amundseni lõunasse 1910–1912 ekspeditsioonil, mil ta jõudis esimesena lõunapoolusele. Laeva sisemus on säilinud ning muuseumis on ka Gjøa, esimene laev, mis läbis Loodeväila. Kõrval asuvas Kon-Tiki muuseumis on balsapuust parv, millega Thor Heyerdahl sõitis 1947. aastal Peruust Polüneesiasse. Norra kultuuriajaloo muuseumis on üle 150 hoone, sealhulgas 13. sajandi Goli puukirik. Uus viikingiaja muuseum avatakse 2027. aastal. Praam sõidab aasta ringi raekoja kai 3 juurest.

Holmenkollen, suusatamine ja Marka metsad

Kaks kolmandikku Oslo pindalast on Marka, linna ümbritsevad metsased künkad, kuhu pääseb metroo, trammi, bussi või rongiga. Talvel kulgeb neis metsades üle 2600 km hooldatud murdmaasuusaradu, millest 90 km on õhtuseks sõiduks valgustatud, ning teel on 44 onni. Metrooliin 1 tõuseb Holmenkollenisse ja Frognerseterenisse ning liin 5 viib Sognsvanni; suusad sõidavad tasuta. Holmenkollbakkenil peeti esimene võistlus 30. jaanuaril 1892 ja hüppemäge on ümber ehitatud 19 korda; praegune mägi valmis 2010. aastal ning siin on peetud 1952. aasta olümpiamänge ja 1930., 1966., 1982. ja 2011. aasta MM-võistlusi. Mäe jalamil asuv 1923. aastal rajatud Suusamuuseum on maailma vanim suusatamisele pühendatud muuseum, kus on Nanseni ja Amundseni polaarvarustust; oktoobrist aprillini on see avatud kell 10.00–16.00.

Aastaajad, valgus ja hinnad

Oslos on neli selget aastaaega. Blinderni 1991–2020 keskmine temperatuur on juulis 17,6 °C, novembris 2,1 °C, detsembris −1,4 °C ja jaanuaris −2,3 °C. 3. novembril tõuseb päike umbes kell 7.45 ja loojub umbes kell 16.15; talvisel pööripäeval on valget alla kuue tunni (9.20–15.10), keskmisel suvel aga peaaegu 19 tundi (3.55–22.45) ja vahepeal vaid lühike hämarik. Oslo on kallis linn, seega tasub ette planeerida: alates 25. jaanuarist 2026 maksab Ruteri üksikpilet kogu Oslot hõlmavas tsoonis 1 täiskasvanule 46 krooni ja 24 tunni pilet 137 krooni. Oslo Pass sisaldab sissepääsu enamikku muuseumidesse, piiramatut ühistransporti ja Bygdøy praame. Seda müüb ja annab tasuta nõu Oslo Visitor Centre Østbanehallenis keskjaama juures.

Kuidas kohale jõuda ja ringi liikuda

Oslo peamine rahvusvaheline lennujaam Gardermoen (OSL) asub kesklinnast 47 km kaugusel. Lennujaamarong Flytoget sõidab päeval iga 10 minuti järel Oslo keskjaama umbes 20 minutiga; Vy regionaalrongid, umbes kolm tunnis, on aeglasemad, kuid odavamad ja neis kehtib Oslo Pass, mis Flytogetis ei kehti. Flybusseni bussid sõidavad 40–50 minutit. Mõned odavlennufirmad kasutavad Torp Sandefjordi lennujaama umbes 110 km lõuna pool. Oslo S on Norra kõige käidavam raudteejaam, kust sõidavad rongid ka Rootsi, ning peamine bussiterminal on kohe kõrval. Linnas on Ruteril ühine piletisüsteem bussidele, trammidele, metroole, linnalähirongidele ja praamidele (v.a Bygdøy praamid): üksikpilet kehtib ümberistumistega 60 minutit. Osta see Ruteri äpist või kioskist enne sõitu, sest trammis ja metroos piletit müüa ei saa.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-11-03.

Kõik juhid: Norra

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus