Rooma: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Rooma. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Rooma. 20 545 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Rooma: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Rooma teemade kaupa

Tasuta Roomas

Tasuta sissepääs: Hispaania trepp, Piazza del Popolo ja Piazza Navona, Trevi purskkaev väljastpoolt selle väikest tasulist ala, Püha Peetruse väljak Bernini sammaskäigu sees, Rooma katedraal Lateraani Püha Johannese basiilikas, Vittoriano Piazza Venezial, Villa Borghese park ja vaade Gianicololt.

Antiikne Rooma

Colosseum, Foorum ja Palatinus, Nero Domus Aurea, Pantheon oma sarrusteta kupliga, Circus Maximus ja Caracalla termid, Augustuse rahualtar, Hadrianuse mausoleum Castel Sant'Angelos, Kapitooliumi muuseumide pronksid ja Palazzo Massimo skulptuurid, San Clemente all peituvad kihid, Via Appia ning kesklinnast väljas Ostia sadamalinn ja Hadrianuse villa Tivolis.

Rooma lastega

Colosseumi areen, kus võitlesid gladiaatorid, Circus Maximuse vankrivõistluste rada, Castel Sant'Angelo kindlus, Tõe suu marmormask, mis legendi järgi valetajaid hammustab, Villa Borghese järv ja aiad, keskpäevane kahuripauk Gianicololt, alla 18-aastastele tasuta Pantheon, jäätis Giolittis ja päev Ostia Antica foorumi, termide ja viljaaitade vahel.

Rooma maitsed

Laua ääres segatud cacio e pepe Felice a Testacciós, „viienda veerandi“ köök Checchino dal 1887-s, Rooma klassika Armando al Pantheonis, Da Enzo al 29-s Trasteveres ja Da Cesare al Casalettos Monteverdes, juustud ja vorstid Salumeria Rosciolis ning leib selle pagaritöökojast, Testaccio turu letid, jäätis Giolittis aastast 1900 ja kolm Michelini tärni La Pergolas.

Jalutusmarsruudid: Rooma

Hea teada enne reisi: Rooma

Seitsmelt künkalt kahe riigi pealinnaks

Legendi järgi imetas Romulust ja Remust, Rhea Silvia ja jumal Marsi kaksikpoegi, emahunt ning nad otsustasid rajada linna; Remus nägi Aventinuselt kuut raisakotkast, Romulus Palatinuselt kaheteistkümmet ning nii sai Romulusest aastal 753 eKr Rooma esimene kuningas. Palatinuselt laienes linn seitsmele künkale: Palatinus, Aventinus, Capitolium, Quirinalis, Viminalis, Esquilinus ja Caelius. Rooma sündi tähistatakse endiselt igal 21. aprillil. 1980. aastal kanti Aurelianuse müüride sisene ajalooline kesklinn koos Püha Pauluse basiilikaga väljaspool müüre ja Püha Tooli valdustega linnas UNESCO maailmapärandi nimekirja. Rooma on maailmas ainus linn, mille sees asub võõras riik, Vatikan, ning seepärast nimetatakse seda sageli „kahe riigi pealinnaks“.

Colosseum, Foorum ja Palatinus

Flaviuste amfiteatri ehitasid 1. sajandil pKr Flaviuste dünastia keisrid ning rahvapärase nime Colosseum sai see lähedal seisnud hiiglaslikult kujult. Antiigi lõpuni peeti seal loomajahte ja gladiaatorivõitlusi; see on endiselt maailma suurim amfiteater ning keskajal ja renessansi ajal kasutati seda kivimurruna, osaliselt Püha Peetruse basiilika ehitamiseks. Selle kõrval asuv Foorumi org oli soo, kuni see 7. sajandi lõpus eKr kuivendati, ning jäi enam kui tuhandeks aastaks avaliku elu keskuseks; viimane sinna püstitatud mälestusmärk oli Phokase sammas aastast 608 pKr. Selle kohal kõrgub Palatinus, kuhu Augustus otsustas elama asuda ja kuhu hiljem ehitati keiserlikud paleed. Need kolm moodustavad koos Nero Domus Aureaga Oppiuse künkal Colosseumi arheoloogiapargi; Colosseumi pääseb ajapiluga ja park on kuu esimesel pühapäeval tasuta.

Vatikan, Püha Peetruse basiilika ja Vatikani muuseumid

Vatikani Linnriik loodi Püha Tooli ja Itaalia vahelise Lateraani lepinguga, mis allkirjastati 11. veebruaril 1929 ja ratifitseeriti 7. juunil 1929. Selle pindala on 0,44 km² Vatikani künkal Tiberi paremkalda lähedal, kuhu Caligula lasi ehitada erahipodroomi ja mille põhjaküljele maeti Püha Peetrus; Constantinus ehitas haua kohale basiilika, mille asemele kerkis 16.–17. sajandil praegune, maailma suurim kristlik basiilika. Riigi alla kuulub Püha Peetruse väljak kuni Bernini sammaskäigu välisserva marmorribani; väljak on kõigile avatud ja seda valvab Itaalia politsei. Vatikani muuseumides, kuhu sisenetakse Viale Vaticanolt, on paavstide kogud ja Sixtuse kabel, mille lae maalis Michelangelo aastatel 1508–1512. Ainus ametlik veebipiletimüük on tickets.museivaticani.va; muuseumid on suletud pühapäeviti, välja arvatud kuu viimasel pühapäeval, mil sissepääs on tasuta.

Barokkväljakud ja purskkaevud

Trevi purskkaev on Aqua Virgo, ainsa katkematult töötanud antiikse veejuhtme, lõpp-purskkaev; 1732. aastal korraldas paavst Clemens XII selle jaoks konkursi ja valis arhitekt Nicola Salvi kavandi. Palazzo Poli seina ees juhib Okeanos karbikujulist vankrit, mida veavad metsik ja rahulik hobune, ning traditsiooni järgi toob basseini visatud münt sind Rooma tagasi. Piazza Navona on säilitanud täpselt Domitianuse poolt aastal 86 pKr kergejõustiku ja hobuste võiduajamise jaoks ehitatud staadioni kuju, mille jäänused on viis kuni kuus meetrit allpool; Borromini Sant'Agnese in Agone kirik vaatab Bernini Nelja jõe purskkaevule. Hispaania trepp, mille ehitas aastatel 1723–1726 Francesco De Sanctis ja mis avati 1725. aasta juubeliaastaks, tõuseb Piazza di Spagnalt Trinità dei Monti kirikuni ning umbes aprilli keskpaigast mai keskpaigani katavad selle valge ja lillaga linna aednike umbes 450 asaleat.

Pantheon ja paavibasiilikad

Pantheon on Rooma kõige paremini säilinud antiikehitis, sest aastal 609 sai sellest Püha Maarja ja märtrite kirik. Agrippa ehitas esimese templi aastatel 27–25 eKr; Hadrianuse ajal (118–125 pKr) ehitati see ümber üle kuue meetri paksuse silindrilise müüriga, mis kannab läbi aegade suurimat sarrustamata kuplit, mille läbimõõt on 43,30 meetrit ja kõrgus sama suur. Rooma katedraal, Lateraani Püha Johannese basiilika, oli esimene kristlik basiilika, mis ehitati kogu linna oma piiskopi ümber koondamiseks, Constantinuse kingitud maale; kaks sammast selle tsiboori kõrval on säilinud tema ehitisest. Esquilinuse tipus asuv Santa Maria Maggiore on üks Rooma neljast paavibasiilikast ja on olnud 16 sajandit linna suur Maarja pühamu; igal aastal meenutab valgete kroonlehtede vihm Lume imet. Kirikud on pühakojad: kata õlad ja põlved ning missa ajal võivad sisse pääseda ainult palvetajad.

Rooma köök: cacio e pepe, carbonara ja „viies veerand“

Rooma turismiamet kirjeldab Rooma kööki lihtsa, rahvapärase ja maitsekana ning eristab kolme suunda. Testaccio „viienda veerandi“ köök tekkis vana tapamaja kõrval ja kasutab rupsi: coda alla vaccinara (härjasaba), abbacchio scottadito (lambakotletid), rigatoni con la pajata ja vatsad. Geto juudi-rooma köök lisas friteeritud road, nagu mozzarella ja anšoovisega suvikõrvitsaõied, tursafileed ja carciofi alla giudia, terved friteeritud artišokid. Kolmas suund pärineb maalt ja Castelli Romanist. Spagetid või tonnarellid cacio e pepe valmivad lambajuustu ja pipraga ning carbonara, kõige iseloomulikum Rooma roog, munade, guanciale ja pecorino romanoga, mitte kunagi koorega. Klassikaline magustoit on ricotta-hapukirsitort. Testaccio kaetud turul on umbes sada letti ning see on ehitatud antiikse Rooma lao kohale, kus on siiani sadu amforaid.

Via Appia, Ostia Antica ja Tivoli villad

Via Appia Antica algas Porta Capena juurest Circus Maximuse lähedal ja kulges lõunasse Capuasse ja Brindisisse; Domine Quo Vadise kirikust edasi ääristavad pikka, hästi säilinud sirget lõiku antiiksed mälestusmärgid ning kolmanda miili juures sai Caecilia Metella hauamonumendist 14. sajandi kindluse torn. Rannikul linna piires asuv Ostia sai nime sõnast ostium, „jõesuu“: kui Rooma valitses Vahemerd, sai sellest pealinna peamine kaubasadam ning 2. sajandil pKr elas selle foorumi, termide, viljaaitade ja kortermajade keskel ehk 50 000 inimest. Roomast idas asuvas Tivolis on kaks UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat villat: Villa Adriana, mille keiser ehitas umbes aastal 126 pKr oma ametlikuks residentsiks, ja kardinal Ippolito II d'Este jaoks 16. sajandi keskel rajatud Villa d'Este, mille arvukad purskkaevud kavandas Pirro Ligorio töötama ainult raskusjõul.

Aastaajad, kulud ja liikumine

20. novembri paiku loojub päike Roomas umbes kell 16.46, 21. detsembril umbes kell 16.42 ja 21. juunil umbes kell 20.49. Metrooliinid A, B ja C sõidavad pühapäevast neljapäevani kell 5.30–23.30 ning reedeti ja laupäeviti kuni kella 1.30-ni; liin C ulatub nüüd Colosseo jaamani. Bussid ja trammid sõidavad kuni kella 23.30-ni, seejärel võtavad üle ööliinid. BIT-pilet maksab 1,50 € ja kehtib 100 minutit alates kinnitamisest: piiramatult bussi- ja trammisõite ning üks metroo- või rongisõit; Roma 24, 48 ja 72 tunni piletid kehtivad esimesest kinnitamisest. Leonardo Express sõidab peatumata Roma Termini ja Fiumicino lennujaama vahet 32 minutiga iga 15 minuti järel hinnaga 14 € ning maksta saab väravas kontaktivaba kaardiga; Metrebusi linnapiletid sellel ei kehti. Litsentsitud taksod on valged, katusel TAXI silt ja ustel Roma Capitale vapp, ning võtavad Aurelianuse müüride sisse kindlat hinda: Fiumicinost 55 € ja Ciampinost 40 €.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-11-06.

Kõik juhid: Itaalia

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus