Stockholm: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Stockholm. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Stockholm. 6098 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Stockholm: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Vasamuseet (Vaata): Siin asub Vasa – 64 kahuriga sõjalaev, mis uppus esimesel reisil 1628. aastal ja on ainus peaaegu terviklikult välja tõstetud 17. sajandi laev. Djurgårdeni muuseum avati 1990. aastal ning laeva tumenenud algne puit on unustamatu vaatepilt.
Gamla stan (Vaata): Stockholmi vanim linnaosa, mille esimene asustus ulatub keskaega ja mille hooned pärinevad enamasti 16. ja 17. sajandist. Kitsad looklevad munakivitänavad, peamistena Västerlånggatan ja Österlånggatan, viivad kuningalossi ja toomkirikuni.
Stortorget (Vaata): Stockholmi vanim väljak, mille ümber linn kasvas; seda ääristavad värvikad kaupmeestemajad ja vana börsihoone, kus asub nüüd Nobeli preemia muuseum. Siin toimus 1520. aastal Stockholmi veresaun ning igal aastal peetakse siin jõuluturgu.
Kungliga slottet (Vaata): Kuninga ametlik residents ja töökoht – Nicodemus Tessini barokkloss, kus on üle 600 ruumi üheteistkümnel korrusel. Külastada saab kuninglikke esinduskorterid, regaalidega varakambrit, Tre Kronori muuseumi, Gustav III antiigimuuseumi ja lossikirikut.
Storkyrkan (Vaata): Stockholmi vanim kirik on seisnud üle 700 aasta kuningalossi kõrval; siin on kroonitud kuningaid ning laulatatud printse ja printsesse. Sees on 1489. aastal avatud Püha Jüri ja lohe skulptuur, üks Euroopa suurimaid puuskulptuure, ning Kõrvalpäikeste maal ühe varaseima Stockholmi kujutisega.
Riddarholmskyrkan (Vaata): Rootsi kuningate viimne puhkepaik ja Stockholmi ainus säilinud keskaegne kloostrikirik, mille ajalugu ulatub 1270. aastal rajatud frantsiskaani kloostrini. Siia on maetud kõik valitsejad Gustav II Adolfist Gustaf V-ni, välja arvatud kuninganna Kristiina, ning keskaegsed kuningad nagu Magnus Ladulås.
Skansen (Vaata): Rootsi vanim vabaõhumuuseum ja loomaaed, mille Artur Hazelius avas Djurgårdenil 1891. aastal, et näidata elu Rootsis enne industrialiseerimist. Umbes 150 ajaloolist maja on toodud siia üle kogu riigi ning pargis elavad Põhjamaade loomad nagu pruunkarud, põdrad, ilvesed ja ahmid.
Nordiska museet (Vaata): Rootsi kultuuriloo ja argielu muuseum, mille asutas 1873. aastal Artur Hazelius, kes lõi ka Skanseni. Djurgårdeni lossilaadne hoone valmis 1907. aastal ning katedraalitaolises Suures saalis valitseb Carl Millesi hiiglaslik kuningas Gustav Vasa kuju.
ABBA The Museum (Vaata): 2013. aastal avatud interaktiivne ABBA muuseum Djurgårdenil, kus on ansambli liikmete annetatud lavakostüümid. Saad laulda ABBA laule karaokes, teha viktoriini ja isegi esineda laval „viienda liikmena“ koos Agnetha, Björni, Benny ja Fridaga.
Fotografiska (Vaata): Muuseum, kus kohtuvad fotograafia, kunst ja kultuur, avati 2010. aastal Ferdinand Bobergi kavandatud 1906. aasta juugendstiilis tollihoones Stadsgårdeni kaldal. Vahetuvaid näitusi täiendavad restoran, kohvik ja maja tipus asuv baar vaatega Stockholmile.
Moderna Museet (Vaata): Rootsi riiklik moodsa ja nüüdiskunsti muuseum avati 1958. aastal rohelisel Skeppsholmeni saarel; praegune Hispaania arhitekti Rafael Moneo hoone valmis 1998. Kogus on Picasso, Dalí, Duchampi ja Rauschenbergi teoseid ning väljas seisavad Niki de Saint Phalle'i ja Jean Tinguely värvikad skulptuurid.
Nationalmuseum (Vaata): Rootsi kunsti ja disaini rahvusmuuseum, asutatud 1792; alates 1866. aastast asub see Friedrich August Stüleri renessansist inspireeritud hoones Blasieholmeni kaldal. Pärast ulatuslikku renoveerimist 2018. aastal taasavatud muuseumis on näiteks Rembrandti „Köögitüdruk“ ja maailma suurim portreeminiatuuride kogu.
Stockholms stadshus (Vaata): Ragnar Östbergi kavandatud rahvusromantiline raekoda avati 1923. aastal Kungsholmeni tipus; selle 106-meetrist torni kroonivad Kolm krooni. Giidiga ringkäigul näeb Sinist saali, kus peetakse Nobeli banketti, ja Kuldset saali, mille mosaiigis on üle 18 miljoni kivikese.
Gröna Lund (Vaata): Rootsi vanim lõbustuspark avati 1883. aastal Djurgårdeni kaldal ning selles kohtuvad nostalgia ja moodsad atraktsioonid. Kompaktsel alal on ameerika mäed, kiiged, põrkeautod, karussellid ja vaaterattad ning suviti toimub hulk kontserte.
Historiska museet (Vaata): Rootsi rahvuslik arheoloogia- ja ajaloomuuseum, asutatud 1866, jutustab riigi lugu kiviajast tänapäevani näitustel nagu „Viikingite maailm“ ja „Rootsi ajalugu“. Tipphetk on Kullaruum – maa-alune võlv umbes 3000 esemega, mis on valmistatud ligikaudu 52 kg kullast ja üle 200 kg hõbedast.
Kungsträdgården (Vaata): Stockholmi kesklinna armastatuim park sai alguse kuninglikust köögiviljaaiast, mida mainiti esmakordselt 1430. aastal, ning muutus hiljem barokseks lõbuaiaks. Selle 63 kirsipuud õitsevad igal kevadel, talvel avatakse uisuväli ning aasta läbi toimuvad kontserdid, näitused ja festivalid.
Skogskyrkogården (Vaata): Alates 1994. aastast UNESCO maailmapärandi objekt, kus maastik, arhitektuur ja kunst põimuvad; Gunnar Asplund ja Sigurd Lewerentz rajasid selle alates 1917. aastast endistele kruusakarjääridele Lõuna-Stockholmis. Rajad viivad läbi männimetsa Asplundi Metsakabeli ja Metsakrematooriumini ning siia on maetud Greta Garbo.
Junibacken (Vaata): Djurgårdenil asuv muinasjutumaja on pühendatud Rootsi lastekirjandusele, eriti Astrid Lindgrenile, ja kuninglik perekond avas selle 1996. aastal. Muinasjuturong sõidab läbi raamatustseenide ja lõpeb poolsuuruses Villa Villekullas, Pipi Pikksuka kodus; lisaks on teater ja Rootsi suurim lasteraamatupood.
Nobelprismuseet (Vaata): 2001. aastal auhinna sajanda aastapäeva puhul avatud muuseum asub Stortorgeti vanas börsihoones koos Rootsi Akadeemiaga ning jutustab Nobeli preemiast, laureaatidest ja Alfred Nobelist. Kogus on palju laureaatide annetatud esemeid ning Bistro Nobeli toolide alla on laureaadid oma nime kirjutanud.
Livrustkammaren (Vaata): Rootsi vanim muuseum asutati 1628. aastal, kui Gustav II Adolf käskis oma sõjaretkerõivad igaveseks mälestuseks alles hoida, ja see asub kuningalossi keldrites. Muuseum näitab sajandite kuninglikku ajalugu soomusrüüde, kostüümide, kroonimisrõivaste ja kuldsete tõldade kaudu – siin on ka kuninga topitud sõjahobune Streiff.
Monteliusvägen (Vaata): 416-meetrine jalgtee Södermalmi Mariabergeti järsul nõlval on nimetatud arheoloog Oscar Montelius järgi ning selle ääres on vanad puumajad. See on üks Stockholmi armastatumaid vaatekohti, kust avaneb vaade üle Riddarfjärdeni raekojale, Kungsholmenile, Riddarholmenile ja Gamla stanile.
Skeppsholmen (Vaata): Roheline saar keset Stockholmi, mida sild ühendab väikese Kastellholmeniga ja mis on tuntud eelkõige muuseumide poolest, nagu Moderna Museet ja Kaug-Ida muinasesemete muuseum. Kaldaäärsed rajad, Sveskuddsparken ja Kastellparken pakuvad mõnusaid jalutuskäike vaatega Östermalmile, Djurgårdenile, Södermalmile ja Gamla stanile.
Restaurang Frantzén (Söök ja jook): Björn Frantzéni lipulaevrestoran Norrmalmis pakub üht degustatsioonimenüüd Põhjamaade toorainest jaapanipärase puudutusega ning osa roogi valmib lahtisel tulel. See oli Rootsi esimene restoran, mis pälvis kolm MICHELINi tärni, ja on neid hoidnud alates 2018. aastast.
Ekstedt (Söök ja jook): Niklas Ekstedti restoran Humlegårdeni lähedal valmistab kõike lahtisel tulel: kasutusel on tuleauk, puuküttega ahi ja kasepuudega köetav pliit. Alates 2011. aastast on restoran tõlgendanud Põhjamaade kööki ümber vanade Skandinaavia võtete ja hooajalise Rootsi tooraine kaudu; praegu juhib kööki peakokk Florencia Abella.
Pelikan (Söök ja jook): Klassikaline Södermalmi õllesaal Blekingegatanil asuvas juugendstiilis hoones, kus kaarakende ja maalitud laega suures võlvsaalis on Rootsi toitu pakutud alates 1904. aastast. See on husmanskosti ehk Rootsi kodutoidu tempel: käsitsi veeretatud lihapallid, heeringas, vasikamaks, seakoot juurviljapudruga ja Smålandi juustukook.
Restaurang Tradition (Söök ja jook): Kodune restoran Gamla Stanis Österlånggatani ülemises otsas, mille köök kasutab Rootsi ja Põhjamaade sahvri toorainet. Menüüs on nii klassikalised kui ka moodsad Rootsi road, alates argipäevalõunatest kuni nädalavahetustel terve päeva pakutava à la carte menüüni.
Meatballs for the People (Söök ja jook): Södermalmi restoran Nytorgeti lähedal, mis on pühendunud Rootsi lihapallile: neid tehakse veise-, sea- ja lambalihast, ulukilihast, näiteks põdra-, hirve-, põhjapõdra- ja metssealihast, ning isegi kalast, nagu haug ja lõhe. Restoran teeb otse koostööd kasvatajate, jahimeeste ja kaluritega, et iga liha teekonda saaks jälgida karjamaalt taldrikuni.
Café Saturnus (Söök ja jook): Terve päeva avatud kohvik-restoran Eriksbergsgatanil, mis on olnud alates 1989. aastast naabruskonna kohtumispaik ja kultuurisalong ning juba ammu meelitanud kunstnikke, muusikuid ja kirjanikke. Siin pakutakse kontinentaalset hommikusööki, Vahemere-hõngulisi lõunaid ja nädalavahetuse brunchi ning kohvik on kuulus oma kaneelisaiade poolest.
Vete-Katten Kungsgatan (Söök ja jook): Klassikaline Stockholmi kondiitriäri, mille asutas 1928. aastal Ester Nordhammar ja mille Kungsgatani peakohvik täidab sajandivahetuse hoones terve ruumide labürindi. Seda armastatakse saiade, saiakeste ja kookide ning lõunaklassikute, näiteks käsitsi kooritud krevettidega võileiva pärast.
Rosendals Trädgårdskafé (Söök ja jook): Kohvik Rosendals Trädgårdi kasvuhoonetes – see on sihtasutuse hallatav biodünaamiline aed Kuninglikul Djurgårdenil, kus varasuvest hilissügiseni saab istuda viljapuude all. Pakutakse mahedaid, KRAV-sertifikaadiga lõunaid aia enda saagist ning leiba ja saiakesi oma puuküttega pagaritöökojast.

Stockholm teemade kaupa

Tasuta Stockholmis

Piletit pole vaja: Gamla stan ja Stortorget, Kungsträdgården, Skeppsholmen, Monteliusvägeni vaade ja UNESCO maailmapärandisse kuuluv Metsakalmistu.

Gamla stan
Stortorget
Kungsträdgården
Skeppsholmen
Monteliusvägen
Skogskyrkogården

Stockholmi muuseumid

Vasa laevast ja Skansenist Nationalmuseumi, Moderna Museeti, Fotografiska, Nobeli muuseumi ja Rootsi ajaloomuuseumini.

Vasamuseet
Skansen
Nationalmuseum
Moderna Museet
Fotografiska
Nobelprismuseet
Historiska museet
Nordiska museet

Stockholm lastega

Astrid Lindgreni maailm Junibackenis, Skanseni loomad ja vanad talud, Vasa laev ja suvel Gröna Lundi lõbustuspark.

Junibacken
Skansen
Vasamuseet
Gröna Lund

Stockholmi maitsed

Klassikaline Rootsi köök Pelikanis ja Den Gyldene Fredenis, lihapallid, fika kaneelisaiadega Vete-Kattenis ja Saturnuses, eripärane kohv ja linna tippköök.

Pelikan
Den Gyldene Freden
Meatballs for the People
Vete-Katten Kungsgatan
Café Saturnus
Drop Coffee
Restaurang Frantzén
Ekstedt

Jalutusmarsruudid: Stockholm

Gamla stan: loss, katedraal ja Suur väljak: Läbi vanalinna kuningalossist ja Storkyrkani katedraalist Stortorgetile ja Nobeli muuseumi juurde, siis Riddarholmeni kirikusse raekoja vaatega. Kungliga slottet → Livrustkammaren → Storkyrkan → Stortorget → Nobelprismuseet → Gamla stan → Riddarholmskyrkan
Djurgården: Vasa, Skansen ja Põhjamaade muuseum: Muuseumide saar: 17. sajandi sõjalaev Vasa, Põhjamaade muuseum, ABBA The Museum ja vabaõhumuuseum Skansen, lõpuks Rosendali aiakohvik. Junibacken → Vasamuseet → Nordiska museet → ABBA The Museum → Skansen → Rosendals Trädgårdskafé
Saared ja vaated: Skeppsholmenist Södermalmini: Nationalmuseumist Skeppsholmenile ja Moderna Museetisse, Fotografiska kaudu Södermalmi kaldale ja Monteliusvägeni vaateplatvormile raekoja kohal. Nationalmuseum → Skeppsholmen → Moderna Museet → Fotografiska → Monteliusvägen

Hea teada enne reisi: Stockholm

Birger Jarli linn ja Gamla stan

Stockholmi mainitakse kirjalikult esimest korda 1252. aastal, mil Birger Jarl pärimuse järgi linna rajas; tema ja ta poja Valdemari samast aastast pärit kiri on ka vanim teade lossi kohta. Eriku kroonika seob linna rajamise kaitsega mereröövlite vastu pärast Sigtuna rüüstamist 1187. aastal. 13. sajandi keskpaigast kasvas Stadsholmeni saarel vanalinn Gamla stan, mille keskaegsed tänavad saavad alguse Stortorgeti väljakult. Seal lasi Taani kuningas Christian II novembris 1520 Stockholmi veresaunas hukata Rootsi aadlikke; Gustav Vasa tõusis troonile 1523. aastal. 1436. aasta ürikut peetakse Stockholmi pealinnarolli alguseks, mis muutus ametlikuks 1634. aastal. Alla meetri laiune Mårten Trotzigs gränd on linna kitsaim tänav.

Rootsi kroon ja kuningalossi

Seal, kus praegu seisab kuningaloss, põles 7. mail 1697 teadmata põhjusel maha keskaegne Tre Kronori loss. Regentsivalitsus otsustas juba järgmisel päeval lossi uuesti üles ehitada ning Nicodemus Tessin noorem esitas joonised umbes kuus nädalat hiljem. Töö pidi kestma kuus aastat, kuid võttis peaaegu kuuskümmend: pärast Tessini surma 1728. aastal jätkas tema poeg Carl Gustaf Tessin Carl Hårlemani järelevalve all ning kuningas Adolf Fredrik ja kuninganna Lovisa Ulrika kolisid sisse detsembris 1754. Loss on riigipeast kuninga ametlik residents, kus ta korraldab ametlikke vastuvõtte ja kus asub tema kabinet, kuigi kuningapaar on alates 1981. aastast elanud Drottningholmis. Külastada saab kuninglikke apartemente, riigisaali, varakambrit ja Tre Kronori muuseumi.

Linn 14 saarel

Stockholm on ehitatud 14 saarele seal, kus Mälareni järv suubub Läänemerre, ning üle 30% linna pindalast on vesi ja ligikaudu teine 30% pargid ja haljasalad. Kohe linna taga algab enam kui 30 000 saarega saarestik ja Visit Stockholmi sõnul on saarelt saarele liikumine sama lihtne kui metroosõit, sest ühistranspordi praamid sõidavad aasta ringi. Ühistranspordiasutus SL korraldab mõnda praamiliini, kesklinnas sõidab praam Djurgårdenile ja Waxholmsbolageti laevad teenindavad saarestikku. Suuremad laevad ühendavad Stockholmi Helsingi, Turu, Ahvenamaa Maarianhamina ja Tallinnaga. Vesi on osa igapäevaelust: suvel jalutatakse kesklinnas veeäärsel promenaadil või minnakse ujuma.

Vasa ja meresõidu minevik

Jaanuaris 1625 tellis kuningas Gustav II Adolf laevaehitaja Henrik Hybertssonilt neli laeva. Üks neist oli 1627. aasta kevadel vette lastud Vasa: 69 meetrit pikk, kiilust mastitipuni üle 50 meetri kõrge, üle 1200 tonni raske ja 64 kahuriga. 10. augustil 1628 asus see esimesele reisile ja uppus umbes 1300 meetri järel, kui tuulepuhang kallutas ülaosast liiga raske laeva küljele ja vesi voolas sisse lahtistest kahuriluukidest; hukkus 30 inimest. Vrakk lebas 32 meetri sügavusel, kuni Anders Franzén selle 1956. aastal leidis, ja see tõsteti üles 24. aprillil 1961 umbes 333 aasta järel. Djurgårdenil asuv Vasa muuseum avati 15. juunil 1990; laevast on originaal üle 98% ja see on üks Skandinaavia külastatumaid muuseume.

Nobel, disain ja kultuur

Igal aastal 10. detsembril, Alfred Nobeli surma-aastapäeval, annab Rootsi kuningas laureaatidele Stockholmi kontserdimajas üle diplomid ja medalid, misjärel umbes 1300 külalist einestavad raekojas, kus Nobeli bankett on mõne erandiga toimunud alates 1930. aastast. Raekoda ise ehitati aastatel 1911–1923 Ragnar Östbergi projekti järgi. Rootsi Kuninglik Ooper avati 1773. aastal, Moderna Museet on Rootsi moodsa kunsti rahvusmuuseum ning riigi suurima kunstikogu omanikul Nationalmuseumil on alaline Rootsi disainiklassika väljapanek. Disainiostudeks sobib Svenskt Tenn, mille asutas 1924. aastal Estrid Ericson ja mis on tuntud Josef Franki mööbli ja tekstiilide poolest; pood asub aadressil Strandvägen 5.

Djurgården ja rahvuslik linnapark

Kesklinnas asuv Djurgårdeni saar on Kuningliku Rahvusliku Linnapargi süda. Visit Stockholm nimetab seda maailma esimeseks rahvuslikuks linnapargiks: see on üle kuue miili (umbes 10 km) pikkune roheline kaar ümber linna ja läbi selle, kus kasvavad sajanditevanused tammed, on karjamaad, järved, rabad ja kanalid ning elavad metskitsed, jänesed, rebased ja isegi põdrad. Djurgårdenil endal asuvad Vasa muuseum, aprilli lõpust septembri keskpaigani avatud lõbustuspark Gröna Lund ja Skansen, mille Artur Hazelius rajas 1891. aastal maailma vanimaks vabaõhumuuseumiks; seal on umbes 150 ajaloolist hoonet ja Põhjamaade loomi, nagu põdrad, karud ja hülged. Royal Djurgårdeni külastuskeskus aadressil Djurgårdsvägen 2 on avatud iga päev kell 9.00–17.00.

Aastaajad, valgus ja fika

Stockholmi 1991–2020 keskmine temperatuur on juulis 18,7 °C, novembris 3,6 °C, detsembris 0,6 °C ja jaanuaris −1,0 °C. 3. novembril tõuseb päike umbes kell 7.10 ja loojub umbes kell 15.50; talvisel pööripäeval kestab valge aeg napilt kuus tundi (umbes 8.45–14.50), jaanipäeva paiku on päike aga taevas üle 18 tunni (umbes 3.30–22.10). Ilmast hoolimata on alati aega fikaks: kohtumiseks kohvi ja koogi või saiakesega või lihtsalt kohvipausiks kolleegidega, sageli fikis, nagu kohvikuid ja pagariäre kõnekeeles kutsutakse. Klassikaline kaaslane on kanelbulle ehk kaneelisaiake, millel on oma päev 4. oktoobril, või selle kardemoniga sugulane; detsembri lõpust või jaanuari algusest vastlapäevani müüvad pagariärid ka semlat, mandlimassi ja vahukoorega täidetud vastlakuklit.

Kohalejõudmine ja liikumine

Arlanda lennujaam asub linnast 40 km põhja pool. Arlanda Express jõuab Stockholmi keskjaama 18 minutiga, tipptunnil iga 10 ja muul ajal iga 15 minuti järel; SL-i linnalähirongid sõidavad 43 minutit ja nende puhul tuleb maksta lennujaama lisatasu, Flygbussarna bussid sõidavad 35–45 minutiga keskjaama kõrval asuvasse City Terminali. Keskjaamast väljuvad rongid Rootsi linnadesse ning Oslosse, Kopenhaagenisse ja Hamburgi. Linnas korraldab SL metroo-, linnalähirongi-, trammi-, bussi- ja osa praamiliiklusest; üksikpilet kehtib 75 minutit ja selle saab osta SL-i äpist või kaardiga väravatest ja bussidest, kuid bussis sularahaga maksta ei saa. 1950. aastast töötavat metrood nimetatakse maailma pikimaks kunstinäituseks. Taksohinnad ei ole reguleeritud, seega võrdle enne autosse istumist tagaaknal olevat kollast hinnakleebist.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-11-03.

Kõik juhid: Rootsi

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus