Amsterdam: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Amsterdam. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Amsterdam. 7391 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Amsterdam: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Rijksmuseum (Vaata): Madalmaade rahvusmuuseum, mis asub alates 1885. aastast Pierre Cuypersi uhkes hoones Museumpleinil. Saalid jutustavad 800 aasta Hollandi kunstist ja ajaloost, tipphetkedeks Rembrandti „Öine vahtkond“ ja Vermeeri „Piimatüdruk“.
Van Gogh Museum (Vaata): Siin on maailma suurim Vincent van Goghi teoste kogu – maalid, joonistused ja kirjad, mis jälgivad tema lühikest ja tormilist loometeed. Muuseum avati Museumpleinil 1973. aastal ning ekspositsioon viib tumedatest Hollandi algusaastatest Prantsusmaa-perioodi lõõmavate värvideni.
Anne Frank Huis (Vaata): Prinsengrachti kanalimaja, kus Anne Frank, tema pere ja veel neli inimest varjasid end Teise maailmasõja ajal natside eest üle kahe aasta. Külastajad pääsevad liigutatava raamaturiiuli taha salajasse tagamajja, kus Anne kirjutas päevikut, mis on liigutanud lugejaid üle kogu maailma.
Stedelijk Museum Amsterdam (Vaata): Amsterdami moodsa ja kaasaegse kunsti ning disaini muuseum, mis asub Museumpleinil alates 1895. aastast. Algses telliskivihoones ja 2012. aasta valges juurdeehituses, hüüdnimega „vann“, on teoseid Mondrianist ja Malevitšist tänapäeva kunstnikeni.
Dam (Vaata): Amsterdami keskväljak tekkis Amsteli jõe 13. sajandi tammi ümber, millelt linn sai ka oma nime. Väljakut ääristavad kuningaloss, Nieuwe Kerk ja rahvusmonument – valge obelisk Teise maailmasõja ohvrite mälestuseks.
Koninklijk Paleis Amsterdam (Vaata): 1648–1665 Amsterdami raekojaks ehitatud klassitsistlikust hoonest Dami väljakul sai 1808. aastal Louis Napoleoni ajal kuningaloss. Tänapäeval kasutab kuningas seda riigivisiitideks ja vastuvõttudeks ning külastajad saavad vaadata selle marmorsaale ja Ferdinand Boli ning Govert Flincki maale.
Oude Kerk (Vaata): Amsterdami vanim hoone on 1306. aastal pühitsetud gooti kirik, mis asub tänapäeval keset punaste laternate kvartalit. Selle puitvõlvide all on umbes 10 000 hauda, teiste seas Rembrandti abikaasa Saskia oma, ning kirikus korraldatakse ka nüüdiskunsti näitusi.
De Nieuwe Kerk (Vaata): 15. sajandi gooti kirik Dami väljakul kuningalossi kõrval, kus alates 1814. aastast on ametisse seatud Madalmaade monarhid. Jumalateenistusi seal enam ei peeta, see on üks riigi populaarsemaid näitusepaiku ning seal asub admiral Michiel de Ruyteri haud.
Vondelpark (Vaata): Amsterdami armastatuim park avati 1865. aastal ja kannab 17. sajandi luuletaja Joost van den Vondeli nime. Zocherite perekonna Inglise maastikustiilis rajatud murud, tiigid ja looklevad rajad on riikliku kaitse all ning täis jalgrattureid, jooksjaid ja piknikulisi.
Begijnhof (Vaata): Rahulik peidetud siseõu 14. sajandist, mis rajati aia ümber beginidele – vallaliste usklike naiste kogukonnale. Selle ümber asuvad Het Houten Huys, üks linna kahest säilinud puumajast, inglise reformeeritud kirik ja väike katoliku kabel.
Jordaan (Vaata): 17. sajandil töölistele ja immigrantidele rajatud linnaosa vahetult kanalivööndist läänes. Kunagine töölisrajoon on nüüd üks Amsterdami võluvamaid piirkondi, kus on kauneid kanaleid nagu Bloemgracht ja Egelantiersgracht, peidetud siseõuesid, galeriisid, antiigipoode ja hubaseid pruune kohvikuid.
Museum Het Rembrandthuis (Vaata): Jodenbreestraati maja, kus Rembrandt elas ja töötas 19 aastat ning maalis mõned oma suurimad meistriteosed. Toad on sisustatud nagu tema ajal ning muuseumipedagoogid näitavad iga päev maali- ja oforditehnika demonstratsioonidel, kuidas meister töötas.
Joods Museum (Vaata): Muuseum asub neljas endises 17. ja 18. sajandi aškenazi sünagoogis ning jutustab juudi elust, kultuurist ja ajaloost Madalmaades. See kuulub Juudi kultuurikvartalisse koos Portugali sünagoogi ja Rahvusliku holokaustimuuseumiga ning sellega on seotud ka elav lastemuuseum.
NEMO Science Museum (Vaata): Madalmaade suurim teadusmuuseum on katsete, demonstratsioonide ja näituste maailm igas vanuses uudishimulikele. Renzo Piano projekteeritud roheline laevakujuline hoone kerkib IJ tunneli kohal ning selle kaldus katuseväljakult avaneb lai vaade linnale.
Het Scheepvaartmuseum (Vaata): Rahvuslik meremuuseum asub Hollandi admiraliteedi endises mereväe laohoones, mis ehitati 1656. aastal Oosterdoki kaldale. See toob ellu viis sajandit Hollandi meresõitu laevamudelite, kaartide, maalide ja interaktiivsete näituste kaudu efektse klaaskatusega siseõue all.
ARTIS (Vaata): 1838. aastal asutatud ARTIS on Madalmaade vanim loomaaed ja asub Plantage linnaosa haljaste tänavate keskel. Sadade loomaliikide kõrval on ajaloolisel alal monumentaalsed puud, aiad, akvaarium ja planetaarium.
Hortus Botanicus Amsterdam (Vaata): Üks maailma vanimaid botaanikaaedu, rajatud 1638. aastal linna arstide ja apteekrite ravimtaimeaiaks. Kasvuhoonetes ja peenardel kasvab tuhandeid taimeliike iidsetest pagupalmidest alates ning liblikamajas lendlevad troopilised liblikad.
Bloemenmarkt (Vaata): Värvikas lilleturg Singeli kanali ääres Muntpleini ja Koningspleini vahel, mille müügiletid asuvad praamidel ja klaasmajades vee piiril. Turg on kesklinna osa olnud alates 19. sajandist ning siin saab sirvida tulbisibulaid, lõikelilli ja Hollandi suveniire.
A'DAM Lookout (Vaata): Vaateplatvorm 100 meetri kõrgusel A'DAMi torni katusel Amsterdam-Noordis, IJ vastaskaldal Keskjaama vastas. Valgus- ja heliefektidega lift viib umbes 20 sekundiga üles, kust avaneb 360-kraadine vaade ajaloolisele kesklinnale, kanalitele ja poldrimaastikule, ning julgematele on „Over the Edge“ kiik.
Eye Filmmuseum (Vaata): Madalmaade filmimuuseum asub alates 2012. aastast säravvalges nurgelises hoones IJ põhjakaldal Keskjaama vastas. Siin on filmi- ja liikuva pildi näitused, igapäevased seansid neljas kinosaalis ning baar-restoran panoraamterrassiga vee kohal.
Het Concertgebouw (Vaata): Üks maailma kuulsamaid kontserdisaale, avatud 1888. aastal ja tuntud oma suure saali erakordse akustika poolest. See on Kuningliku Concertgebouw' orkestri kodu ja seal toimub aastas sadu kontserte sümfooniatest ja kammermuusikast populaarsete pühapäevahommikuste kontsertideni.
Westerkerk (Vaata): Hendrick de Keyseri projekteeritud Hollandi renessansi kirik, mis ehitati aastatel 1620–1631 Prinsengrachti äärde; oma ajal suurim protestantlikuna ehitatud kirik. Rembrandt maeti siia 1669. aastal ning kiriku torn Westertoren on linna kõrgeim kirikutorn ja Jordaani sümbol.
Foodhallen (Söök ja jook): Suur siseruumides toiduhall De Hallenis, endises trammidepoos Amsterdam-Westis, kus ühe katuse all on umbes paarkümmend toiduletti ja mitu baari. See on vaba ja elav paik eri köökide maitsmiseks; kevadel ja suvel on avatud terrass ning laudu ette ei broneerita.
The Pancake Bakery (Söök ja jook): Pannkoogimaja, mis nimetab end Amsterdami vanimaks ja tegutseb 1973. aastast Prinsengrachti ääres 17. sajandi Hollandi Ida-India Kompanii laohoones. Avatud köögis valmib üle 75 magusa ja soolase Hollandi pannkoogi ning suvel on avatud kanaliäärne terrass.
Café De Klos (Söök ja jook): Hubane ja lihtne grillkohvik Kerkstraatil kanalivööndis, kuulus oma klassikaliste ja suitsutatud searibide poolest. Ribide, steikide ja lambaabaga menüü on 1971. aastast peaaegu muutumatu ning lauda saab ainult kohale tulles, ette broneerida ei saa.
RIJKS® (Söök ja jook): Rijksmuseumi restoran, kus peakokk Joris Bijdendijk valmistab „Madalmaade kööki“ Hollandi toorainest ja maailma maitsetest, mis on Hollandi toidukultuuri kujundanud. Restoran pälvis 2016. aastal MICHELINi tärni.
Café 't Papeneiland (Söök ja jook): Traditsiooniline Amsterdami pruun kohvik Prinsengrachti ja Brouwersgrachti nurgal, mis kinnitab uhkusega, et on sellel nurgal seisnud 1642. aastast. See on Jordaani klassikaline peatuspaik õlle või kohvi jaoks ajaloolises kanaliäärses interjööris.
Winkel 43 (Söök ja jook): Nurgakohvik Noordermarktil Jordaanis, mis on kõige tuntum oma õunakoogi poolest, mida koht ise nimetab Amsterdami kuulsaks õunakoogiks. Päikeselist terrassi kasutatakse aasta läbi ning lõunamenüü vahetub igal kuul.
Moeders (Söök ja jook): Kodune restoran Rozengrachtil, mis pakub emade auks traditsioonilist Hollandi kodutoitu. Külalisi kutsutakse kaasa võtma foto oma emast „Wall of Fame’i“ jaoks, mis katab väikese 38 kohaga söögisaali seinu.
Bakers & Roasters De Pijp (Söök ja jook): Populaarne brunchikohvik De Pijpis, mille menüü ühendab Uus-Meremaa kohvikukultuuri Brasiilia maitsetega, peegeldades asutajate Uus-Meremaa ja Brasiilia päritolu. Oodata on toekaid hommikusööke, küpsetisi, värsket kohvi, mahlu ja brunchikokteile.

Amsterdam teemade kaupa

Tasuta Amsterdamis

Piletit pole vaja: Dami väljak, varjatud Begijnhofi siseõu, Singeli lillturg, Jordaani kanalid, Westerkerk ja Vondelpark.

Dam
Begijnhof
Bloemenmarkt
Jordaan
Westerkerk
Vondelpark

Amsterdami muuseumid

Rijksmuseumi „Öövahtkonnast“ ja Van Goghi muuseumist Anne Franki majani, Stedelijki, Rembrandti maja, Juudi muuseumi, Meremuuseumi ja Eye Filmmuseumini.

Rijksmuseum
Van Gogh Museum
Anne Frank Huis
Stedelijk Museum Amsterdam
Museum Het Rembrandthuis
Joods Museum
Het Scheepvaartmuseum
Eye Filmmuseum

Amsterdam lastega

Käega katsutav teadus NEMOs, ARTISe loomad, akvaarium ja planetaarium, laevamudelid Meremuuseumis, troopilised liblikad Hortuses ja Juudi muuseumi lastemuuseum.

NEMO Science Museum
ARTIS
Het Scheepvaartmuseum
Hortus Botanicus Amsterdam
Joods Museum

Amsterdami maitsed

Hollandi kodutoit Moedersis, pannkoogid Prinsengrachtil, õunakook Noordermarktil, ajalooline pruun kohvik, searibid, Foodhallen, brunch De Pijpis ja RIJKSi Madalmaade köök.

Moeders
The Pancake Bakery
Winkel 43
Café 't Papeneiland
Café De Klos
Foodhallen
Bakers & Roasters De Pijp
RIJKS®

Jalutusmarsruudid: Amsterdam

Dami väljakult Jordaani: kirikud, Anne Frank ja kanalid: Dami väljakult ja Nieuwe Kerkist läände mööda kanaleid Westerkerki ja Prinsengrachti ääres asuva Anne Franki majani, siis Jordaani õunakoogile Noordermarktil. Dam → De Nieuwe Kerk → Westerkerk → Anne Frank Huis → Jordaan → Winkel 43
Begijnhofist Museumpleinile: lilled, meistrid ja Vondelpark: Varjatud Begijnhofi siseõuelt mööda Singeli lillturgu Museumpleinile, kus ootavad Rembrandt ja Vermeer Rijksmuseumis, Van Goghi muuseum ja Stedelijk, ning lõpuks Vondelpark. Begijnhof → Bloemenmarkt → Rijksmuseum → Van Gogh Museum → Stedelijk Museum Amsterdam → Vondelpark
Oude Kerkist dokkideni: Rembrandt, Plantage ja NEMO: Amsterdami vanimast hoonest Oude Kerkist Rembrandti majja ja juudi kultuurikvartalisse, Plantage'i Hortus Botanicuse kaudu Meremuuseumi ja NEMO juurde Oosterdoki kaldal. Oude Kerk → Museum Het Rembrandthuis → Joods Museum → Hortus Botanicus Amsterdam → Het Scheepvaartmuseum → NEMO Science Museum

Hea teada enne reisi: Amsterdam

Tamm Amsteli jõel ja kuldne ajastu

Amsterdam on saanud oma nime Amsteli jõe tammi järgi, mis ehitati pärast 1170. aasta pühakutepäeva üleujutust. Nimi esineb esimest korda kujul Amestelledamme krahv Floris V poolt 27. oktoobril 1275 antud tollieesõiguses ning Utrechti piiskop andis asulale linnaõigused 1300. või 1306. aastal. 17. sajandil, kuldsel ajastul, oli Amsterdam Euroopa juhtiv kaubanduskeskus: Hollandi Ida-India Kompanii (VOC) asutati 1602. aastal ja 1660. aastate keskpaigaks elas linnas umbes 200 000 inimest. Seda enesekindlust peegeldab Dami väljaku uus raekoda, praegune kuningaloss: selle projekteeris Jacob van Campen, nurgakivi pandi 28. oktoobril 1648 ja hoone seisab 13 659 Norra kuuse vaial. Amsterdam on põhiseaduse järgi pealinn, valitsus asub aga Haagis.

Kanalite vöönd, maailmapärandi paik

Kanalite vöönd oli linna kavandatud laiendus 17. sajandil. Vana vallikraavi Singeli taha kaevati kolm peamist kanalit kontsentriliste kaartena: Herengracht ehk härrade kanal, keiser Maximilian I järgi nimetatud Keizersgracht ja Oranje printsi järgi nimetatud Prinsengracht ning kõige välimisena Singelgracht. Loodeosa tööd algasid 1613. aastal ja lõppesid umbes 1625. aastal; lõunaosa ehitus algas pärast 1664. aastat. UNESCO kandis kanalite vööndi maailmapärandi nimekirja 2010. aastal. Amsterdamis on üle 100 km kanaleid, umbes 90 saart ja üle 1200 silla; vanim, Torensluis, pärineb 1648. aastast. Paljud algselt jõukate kodudeks ehitatud kanalimajad on nüüd muuseumid, näiteks Museum van Loon ja Huis Willet-Holthuysen.

Rembrandt, Van Gogh ja muuseumid

1808. aastal viis Louis Napoleon rahvuslikud kogud Dami väljaku kuningalossi ning Rijksmuseumi praegune, Pierre Cuypersi projekteeritud hoone avati 1885. aastal; see avati uuesti 2013. aastal pärast 2003. aastal alanud renoveerimist. Muuseumi süda on Rembrandti „Öine vahtkond“, mis valmis 1642. aastal. Maali ametlik pealkiri on „II linnaosa kodanikukaardi kompanii kapten Frans Banninck Cocqi juhtimisel“ ning 1715. aastal lõigati sellest ära neli tükki, et see mahuks raekojas kahe ukse vahele. Rembrandt elas ja töötas 19 aastat aadressil Jodenbreestraat 4, kus asub nüüd Rembrandti majamuuseum. Lähedal Museumpleinil avati Van Goghi muuseum 2. juunil 1973 Gerrit Rietveldi projekteeritud hoones ja seal on maailma suurim Van Goghi maalide ja joonistuste kogu.

Juudi Amsterdam ja Anne Frank

Juudi kultuurikvartal koondab neli sajandit juudi kultuuri neljaks paigaks ühe ruutkilomeetri piires: Juudi muuseum, Portugali sünagoog, Hollandsche Schouwburg ja Rahvuslik holokaustimuuseum. 17. sajandil ehitatud sünagoogi, omal ajal maailma suurimat, valgustavad endiselt ainult sajad küünlad. Natside okupatsiooni alguses elas Amsterdamis umbes 60 000 juuti. Alates 1942. aastast koondati endisesse Hollandsche Schouwburgi teatrisse juute enne küüditamist ning sealt käis läbi kümneid tuhandeid inimesi. Anne Frank tuli Amsterdami 1934. aastal; tema perekond läks peitu 6. juulil 1942 ja vahistati 4. augustil 1944 ning Anne suri Bergen-Belsenis 1945. aasta veebruaris. Anne Franki maja avati 1960. aastal; pileteid müüakse ainult veebis kindlale ajavahemikule.

Jalgrattalinn ja rattasõidu tavad

Amsterdamis on kuni 400 km rattateid ning rattaid saab rentida üle kogu linna, eriti keskjaama, Leidsepleini ja hotellide ümbruses. I amsterdami reeglid: sõida paremal pool valgete joonte ja rattasümbolitega tähistatud rattarajal, järgi valgusfoore ja liiklusmärke ning ära sõida kõnniteedel, poetänavatel ega kiirteedel. Pimedas on esi- ja tagatuli seaduse järgi kohustuslikud. Näita enne pööramist kätega märku, ületa trammirööpaid terava nurga all, et rehv kinni ei jääks, sõida kõige rohkem kaks kõrvuti, hoia teiste ratturitega sama tempot ja tõmba telefoni kasutamiseks või kaardi vaatamiseks kõrvale. Tipptunnid on kell 8–9 ja 17–18. Pargi ainult rattahoidjatesse, tähistatud aladele või rattaparklatesse: mujale jäetud rattad võidakse viia rattadepoosse ja ratta tagasisaamine maksab 25 €.

Linnaosad: Jordaan, De Pijp ja Noord

Kunagine töölisrajoon Jordaan on nüüd üks linna ihaldatumaid piirkondi. Noordermarktil on laupäeviti taluturg ja esmaspäeviti kirbuturg ning Café 't Papeneiland on seal tegutsenud alates 1642. aastast; Anne Franki maja asub linnaosa serval Prinsengrachti ääres. De Pijp, mida I amsterdam nimetab linna Ladina kvartaliks, on 1960. aastatest meelitanud loomeinimesi ja üliõpilasi; selle alates 1905. aastast tegutseval Albert Cuypmarktil on 260 letti, mis on avatud esmaspäevast laupäevani, ja Sarphatipark on piirkonna roheline süda. IJ teisele kaldale Noordi sõidavad tasuta praamid keskjaama tagant: tihe Buiksloterwegi liin, mis sõidab ka öösel, peatub Eye Filmmuseumi ja A'DAM Lookouti lähedal ning teine liin viib NDSM-i, endisesse laevatehasesse, kus on nüüd kunstnikud ja STRAAT-i muuseum.

Toit ja turud

Toorest heeringat müüakse kärudest üle kogu linna; küsi broodje haring, et saada see väikeses kuklis hapukurkide ja sibulaga, ning I amsterdami sõnul on see kõige magusam maist juulini. Teised klassikud on stroopwafel, kaks õhukest siirupiga kokku liimitud vahvlit, mis on parimad soojalt; bitterballen, friteeritud soolased pallikesed, mida kastetakse sinepisse; kibbeling, taignas praetud valge kala tükid; ja poffertjes, väikesed võised tuhksuhkruga puistatud pannkoogid. Indoneesia rijsttafel, väikeste roogade lauatäis, pärineb koloniaalajast, ning džinni eelkäijat, kadakaviina jeneverit, juuakse tulbikujulisest klaasist, sageli koos õllega. Turgudest on Oosti Dappermarktil umbes 200 letti esmaspäevast laupäevani, Foodhalleni kõrval asuv Ten Katemarkt on avatud iga päev ja lilleturg Bloemenmarkt asub Singeli ääres.

Aastaajad, kulud ja liikumine

Amsterdamis on pehme ja niiske merekliima: keskmised maksimumtemperatuurid on jaanuaris umbes 6 °C ja juulis 22,5 °C ning sajab umbes 133 päeval aastas, nii et võta vihmajope kaasa. Statistiliselt on aprill kõige kuivem kuu ja kuningapäev 27. aprillil täidab tänavad. Talvel toimub Amsterdam Light Festival novembri lõpust jaanuari keskpaigani ning kanalid avatakse uisutajatele alles pärast nelja järjestikust alla nelja kraadist ööd. GVB korraldab trammi-, bussi- ja metrooliiklust ning tasuta IJ praame; maksa, puudutades kontaktivaba pangakaardi või telefoniga (OVpay) lugejat sisenedes ja väljudes, ka ümberistumisel. GVB liinidel on sõidu hind kuni 10,50 € päevas ning müüakse ka 1–7 päeva pileteid. Schipholist jõuab Centraali kaheksa rongi tunnis umbes 17 minutiga; registreeru pangakaardi või OV-chipkaartiga.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-11-03.

Kõik juhid: Holland

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus