New York: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: New York. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: New York. 38 376 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

New York: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

New York teemade kaupa

Tasuta New Yorgis

Tasuta sissepääs: Central Park, Prospect Park, High Line ja Brooklyn Bridge Park, jalutuskäik üle Brooklyni silla, Grand Central Terminal, Püha Patricku katedraal ja New Yorgi avalik raamatukogu, Staten Islandi praam üle sadama ning Snug Harbori aiad; Whitney esimene korrus on alati tasuta.

New Yorgi muuseumid

Meti kahest miljonist teosest 5000 aasta jooksul ja The Met Cloistersi keskaegsest kunstist MoMA, Guggenheimi spiraalse kaldtee ja Whitney Ameerika kunstini, loodusloomuuseumi T. rexi ja sinivaalani, Brooklyn Museumi, Ellis Islandi immigratsiooniloo, 11. septembri muuseumi ja MoMA PS1 nüüdiskunstini.

New York lastega

Loodusloomuuseumi T. rex ja looduslikus suuruses sinivaal, Bronxi loomaaia Tiger Mountain ja JungleWorld, Central Parki loomaaed ja uisuväljak, praam Vabadussamba juurde, tasuta Staten Islandi praam üle sadama, Brooklyn Bridge Parki mänguväljakud ja muulid, Little Islandi aiad, Edge'i klaaspõrand ja tükk juustukooki Junior'sis.

New Yorgi maitsed

Pastraami Katz'sis, bagelid ja lõhe Russ & Daughtersis ja Ess-a-Bagelis, söeahjupitsa Lombardi'sis, Ameerika esimeses pitsarestoranis, ja pitsalõigud Di Faras Midwoodis, praad Peter Lugeris, juustukook Junior'sis, austrihautised Grand Central Oyster Bari plaatvõlvide all, Chelsea Marketi toiduletid, Prantsuse brasserie Balthazar ning Le Bernardini ja Eleven Madison Parki tippköök.

Jalutusmarsruudid: New York

Hea teada enne reisi: New York

Uus-Amsterdamist viie linnaosani

New York asub Lenapehokingis, lenape rahva kodumaal. Madalmaade teenistuses purjetanud Henry Hudson saatis 1609. aastal maale salga Manhattanit uurima; 1625. aastal sai Nieuw Amsterdamist Uus-Madalmaade valitsuse asukoht ja 1626. aastal ostis selle peadirektor Peter Minuit Manhattani saare põliselanikelt. 1664. aastal andis Peter Stuyvesant linna ja kindluse üle inglastele, kes nimetasid selle New Yorgiks. Pärast Iseseisvussõda oli linn lühikest aega riigi pealinn ning 1789. aastal andis George Washington Wall Streeti Federal Hallis, riigi esimeses kapitooliumis, ametivande Ameerika Ühendriikide esimese presidendina. 1898. aasta ühendamisseadusega liideti New Yorgi linnaga Brooklyni linn, kogu Staten Island ja praeguse Queensi ala ning esimene metroo hakkas sõitma 1904. aastal.

Sadam: Vabadussammas ja Ellis Island

Prantsuse rahva sõpruskingi Ameerika Ühendriikidele, „Vabadus valgustamas maailma“, pühitses president Grover Cleveland 28. oktoobril 1886; see on rahvusmonument aastast 1924 ning rahvusparkide teenistus hoolitseb selle eest aastast 1933. Maapinnast tõrviku tipuni on kuju 305 jalga ja 1 toll (93 m) kõrge; vasakus käes oleval tahvlil on Rooma numbritega kuupäev 4. juuli 1776 ning jalge ees lebab katkine ahel. Tõrvik on 1986. aastal paigaldatud asendus, kaetud 24-karaadise lehtkullaga, ja algne tõrvik on nüüd saarel Statue of Liberty Museumis. Lähedal asuv Ellis Island oli Ameerika suurim ja tegusaim immigratsioonijaam: aastatel 1892–1924 käis seal läbi üle 12 miljoni immigrandi, enamik 1900. aastal avatud peahoones, ning kontroll kestis umbes kolm kuni seitse tundi. Mõlemale saarele sõidetakse praamiga Manhattani tipus asuvast The Batteryst.

Alam-Manhattan, Brooklyni sild ja 11. septembri memoriaal

John A. Roeblingi kavandatud Brooklyni silla ehitusega alustati 1869. aastal ja see valmis 1883. aastal, mil see oli maailma pikim rippsild; see on riiklik ajaloomälestis aastast 1964. 2024. aastal ületas silda keskmiselt 28 845 jalakäijat ja 5504 jalgratturit päevas, liikluse kohal kulgeval promenaadil ning alates 2021. aasta septembrist kaitstud kahesuunalisel rattarajal. World Trade Centeris hõlmab 11. septembri memoriaal kaheksa aakrit 16-aakrisest alast: kaks ligi aakri suurust basseini asuvad Põhja- ja Lõunatorni kohal, neis on Põhja-Ameerika suurimad tehisjoad ning nende pronksääristele on graveeritud 2001. ja 1993. aasta rünnakutes hukkunud 2983 inimese nimed. Michael Aradi ja Peter Walkeri kavand valiti 2004. aastal välja 5201 võistlustöö hulgast 63 riigist. Selle kõrval kõrgub One World Trade Center, USA kõrgeim torn, mille tipus asub One World Observatory.

Midtown: Times Square, Grand Central ja Empire State

Times Square kandis nime Long Acre Square kuni 1904. aasta kevadeni, mil see nimetati ümber The New York Timesi järgi; leht kolis 1905. aasta jaanuaris oma uude torni Broadway ja Seventh Avenue vahel. Väljaandja Adolph Ochs korraldas seal hoone auks esimese vana-aasta õhtu peo ning rahvas koguneb sinna tänaseni igal aastal. Grand Central Terminal avati 2. veebruaril 1913 kell 0.01 maailma suurima raudteejaamana ja kolm nädalat hiljem avati selle alumisel korrusel Grand Central Oyster Bar. Empire State Building kerkis Fifth Avenue'le rekordilise ühe aasta ja 45 päevaga: 1. mail 1931 vajutas president Herbert Hoover Washingtonis nuppu, mis avas 102-korruselise torni ja süütas selle tuled, ning sellest sai maailma kõrgeim hoone. Selle 86. ja 102. korruse vaateplatvormidel käib nüüd igal aastal miljoneid külastajaid.

Central Park ja Prospect Park

Central Park rajati 1858. aastal, et pakkuda kiiresti kasvava linna elanikele maaelu kogemust. Frederick Law Olmsted ja Calvert Vaux kavandasid selle Central Parki komisjoni aastatel 1857–1858 korraldatud võistlusel, kuhu esitati 33 kavandit, ning kujundasid selle 843 aakrile avarad murud, metsatukad, looklevad ojad ja laiad järved, mida läbivad looklevad rajad, tõllatee ja ratsarada. Enne parki asusid sellel alal väikesed talud ja Seneca Village, kodusõja-eelse New Yorgi suurim vabade afroameeriklastest maaomanike kogukond. Park on riiklik ajaloomälestis aastast 1963, seal käiakse 42 miljonit korda aastas ning selle eest hoolitseb alates 1980. aastast koos linnaga mittetulundusühing Central Park Conservancy. Brooklynis kavandasid Olmsted ja Vaux ka Prospect Parki, kus on Long Meadow, loomaaed ja uisutamine LeFrak Center at Lakeside'is.

Met, MoMA ja suured muuseumid

Central Parki serval Museum Mile'il asuv Metropolitan Museum of Art on üks maailma suurimaid ja mitmekülgsemaid kunstimuuseume: üle kahe miljoni teose 5000 aasta jooksul muistsest Egiptusest American Wingi ja impressionistideni ning see on linna külastatuim vaatamisväärsus. Põhja-Manhattanil asuv selle filiaal The Met Cloisters on pühendatud keskaegse Euroopa kunstile, arhitektuurile ja aedadele. Fifth Avenue'l eksponeerib Guggenheim oma kogu hiiglaslikul kaldteel, mis tõuseb spiraalina läbi kogu silindrikujulise hoone sisemuse. Pargi teisel pool asuvas American Museum of Natural Historys on üle 40 saali, kus on T. rex, maailmakuulsad dioraamid, looduslikus suuruses sinivaala mudel ja Rose Center for Earth and Space. West 53rd Streetil asuv MoMA esitleb moodsat ja nüüdiskunsti ning Meatpacking Districti Whitney on pühendatud 20. sajandi ja tänapäeva Ameerika kunstile, eriti elavatele kunstnikele.

Delid, pitsa ja steigirestoranid

Russ & Daughters on müünud East Houston Streetil suitsukala, kaaviari, bageleid, bialysid ja babkat alates 1914. aastast; seda on juhtinud neli põlvkonda Russide perekonnast ning selle kohvik avati paari kvartali kaugusel 2014. aastal, poe 100. aastapäeval. Samal tänaval võetakse Katz's Delicatessenis endiselt ukse juurest järjekorranumber ja seistakse leti ees sabas pastraami järele. Gennaro Lombardi hakkas pitsat valmistama 1905. aastal Napolis õpitud pagarioskustega; Lombardi'sit peetakse New Yorgi stiilis pitsa loojaks ja Ameerika Ühendriikide esimeseks pitsarestoraniks ning see küpsetab Little Italys endiselt söeahjus. Brooklynis on Peter Luger pakkunud steike Williamsburgis alates 1887. aastast, mil linnaosa oli valdavalt saksa; Di Fara on teinud pitsat samal Midwoodi nurgal alates 1965. aastast ja Junior's on olnud oma juustukoogi poolest kuulus alates 1950. aastast.

Aastaajad, kulud ja liikumine

Suved on kuumad ja talved külmad: Central Parkis (1991–2020 normid) on novembri keskmine päevane temperatuur 12,2 °C ja öine 5,6 °C, detsembris 6,8 °C ja 1,0 °C, jaanuaris 4,2 °C ja −2,3 °C ning juulis 29,4 °C ja 21,2 °C, sademeid on umbes 1258 mm ja lund 76 cm aastas. 20. novembri paiku loojub päike umbes kell 16.35, 21. detsembril umbes kell 16.32 ja 21. juunil umbes kell 20.31. Metroos ja bussides maksad, puudutades kontaktivaba kaarti, telefoni või kella või OMNY kaarti; alates 1. jaanuarist 2026 ei saa MetroCarde enam osta ega laadida. Sõit maksab 3 $, kahe tunni jooksul on üks ümberistumine tasuta ning kui maksad alati samamoodi, on seitsme päeva kulu piiratud 35 $-ga. JFK-st maksab AirTrain Jamaica või Howard Beachi metroojaama 8,75 $, Q70 LaGuardia Link buss on tasuta ning kollased taksod võtavad JFK ja Manhattani vahel kindlalt 70 $ pluss lisatasud.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-11-05.

Veel linnajuhte: Ameerika Ühendriigid

Kõik juhid: Ameerika Ühendriigid

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus