Oulu: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Oulu. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Oulu. 654 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Oulu: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Oulu toomkirik (Vaata): Daniel Hagmani 1777. aastal valminud kivikirik kaotas 1822. aasta linnapõlengus puitosad ning C. L. Engel ehitas selle 1832. aastaks klassitsistlikus stiilis ümber. Sees on Johannes Messeniuse portree aastast 1611, aias laste minikirik Pikku-Sofia.
Oulu turuplats (Vaata): Mereäärne turuplats on Oulu suvine elutuba, mida ääristavad 1901. aasta turuhoone, Toripolliisi kuju ja värvilised vanad aidad, kus tegutsevad restoranid ja käsitööpoed. Letid ja välikohvikud elavnevad eriti suvel.
Toripolliisi – turuplatsi politseinik (Vaata): Kaarlo Mikkoneni 2,2-meetrine pronkskuju paigaldati turuhoone ette 1987. aastal rahvakorjanduse toel, meenutamaks politseinikke, kes valvasid turuplatsil korda aastatel 1906–1979. Tüse konstaabel on Oulu populaarseim selfikaaslane.
Oulu turuhoone (Vaata): Walter Thomé ja Karl Lindahli kavandatud uusgooti turuhoone on teenindanud ostjaid 1901. aastast ning taastati põhjalikult 2020. Siit saab lõhesuppi, kohalikku toitu, põhjapõdra- ja ulukiliha, käsitööd ja suveniire; sees asub ka turismiinfo.
Pikisaari saar (Vaata): Turuplatsilt viib jalakäijate sild Pikisaarele, mis sai nime 17. sajandi tõrvatööstuse järgi ja kus hiljem tegutsesid laevatehased, saeveski ja villavabrik. Täna asuvad 18.–19. sajandi puumajades kunstnike ateljeed, restoranid ja Meremeeste kodu muuseum.
Tiima – teaduskeskus Tietomaa ja Oulu muuseum (Vaata): 2026. aasta oktoobris Myllytulli endistes tööstushoonetes avatud Tiima ühendab teaduskeskuse Tietomaa, Oulu muuseumi, lastemuuseumi ja elamusruumi VISIO. Üks pilet annab kümme elamust, sealhulgas vaatetorni endises vabriku veetornis.
Oulu kunstimuuseum (Vaata): Ainola pargi kõrval ajaloolises vennad Åströmite tööstushoones tegutsev kunstimuuseum keskendub nüüdis- ja põhjamaisele kunstile, kohalikest autoritest rahvusvaheliste nimedeni, ning haldab ka linna kunstikogu. Majas on kohvik Kaari.
Hupisaarte linnapark (Vaata): Oulu jõe delta väikesaartel laiuv park on olnud avalik 1850. aastatest; sildadega ühendatud ojades kudeb kohalik meriforell. Siin on hiiglaslikud OULU tähed, suur mänguväljak, roosiaed, kasvuhoone, suveteater ja Soome pikim kalatrepp.
Linnansaari – Oulu linnuse varemed (Vaata): Väikesel saarel asuvad Oulu linnuse varemed; linnus hävis 1793, kui selle püssirohuladu plahvatas. Varemetel seisab endise merekooli pastelne observatoorium, mille kavandas Wolmar Westling 1875 ja mis on olnud suvekohvik alates 1912.
Merikoski elektrijaam ja kalatrepp (Vaata): Merikoski hüdroelektrijaam taltsutas Oulu kärestiku 1940. aastatel; fassaadid kavandas Bertel Strömmer, ala planeeris Alvar Aalto. 2003. aastast töötav 750-meetrine kalatrepp tõuseb 64 astmega läbi Hupisaarte pargi ning kalu saab jälgida otsepildis.
Nallikari rand (Vaata): Põhja Riviera hüüdnimega Nallikari on Oulu populaarseim rand, mille peen liiv laskub laugelt Botnia lahte. 1988. aastal valminud majakataolisest vaatetornist näeb päikeseloojanguid, Hietasaare radadel on linnuvaatlustorn ja talvel saab merejääl suusatada.
Oulu raekoda (Vaata): Johan Erik Stenbergi kavandatud uusrenessansspalee ehitati Seurahuone hotelliks, mille pidusaal avati 1886; linnavolikogu on siin kogunenud 1920. aastast. Renoveeritud hoone avati 2024 ning selle näitusesaalides on tasuta näitused.
Keskraamatukogu Saari (Vaata): Marjatta ja Martti Jaatineni kavandatud modernistlik betoonraamatukogu aastast 1981 avati JKMM-i renoveerimise järel uuesti 2025. aasta novembris. Tasuta Saaris on turuplatsile avanev kahekorruseline saal, skulptuurne trepp ja palju üritusi.
Madetoja saal (Oulu muusikakeskus) (Vaata): Oulu muusikakeskuse 816 kohaga peasaal avati 1983 ja kannab Oulus sündinud helilooja Leevi Madetoja nime. See on orkestri Oulu Sinfonia kodusaal, kus antakse ka balletti ja külalisetendusi.
Kultuurimaja Valve (Vaata): Oulu kesklinnas asuv kultuurimaja igas eas külastajale, kus on teiste seas kunstikino Studio, tasuta näitused koos koomiksigaleriiga, lastekultuurikeskus Kotilo, teatrilavad, kohvik ning festivalid ja külalisesinejad.
Oulu ülikooli botaanikaaed (Vaata): Üks maailma põhjapoolsemaid teadusaedu Linnanmaa ülikoolilinnakus Kuivasjärvi järve ääres, üle 4000 taimeliigi. Sümboliks on püramiidikujulised kasvuhooned Romeo ja Julia umbes 1200 eksootilise liigiga.
Hietasaari (Vaata): Maatõusurannikul asuv puhkesaar Nallikari kõrval, kuhu Oulu kaupmehed ehitasid alates 1850. aastatest suvevillasid. Nallikarist algav loodusrada läbib männikut, veeniitu, vana villade ala ja Rantakurvi linnuvaatlustorni.
Kuusisaari (Vaata): Pargisaar Oulujoki jõel kesklinna kõrval: murud, lõkke- ja kalastuskohad ning jõeujumine. Suvel toimuvad seal suured festivalid nagu Qstock, talvel on saarel valgustatud uisurada ja suusarada.
Haukipudase kirik (Vaata): 1762. aastal valminud ristikirik, mille joonised tegi arvatavasti Matti Honka; eraldi kellatorn on aastast 1751. Mikael Toppelius kattis 1770. aastatel interjööri piiblistseenidega; põhjatiiva Viimne kohtupäev on barokkkunsti tipp.
Kiimingi kirik (Vaata): Kokkola kirikuehitaja Matti Honka ehitatud kirik (1757–1760) pühitseti 1761. Alakiimingi elanikud palusid oma kirikut, sest teekond üle kärestike Haukipudasesse oli pikk ja ohtlik.
Oulunsalo kirik (Vaata): Julius Basilieri kavandatud puidust uusgooti pikk-kirik läänetorniga valmis 1891 ja taastati algsel kujul 2002. G. A. Dahlströmi 1855. aasta altarimaal lõigati raamist välja ja päästeti eelmise kiriku tulekahjust.
Kastelli kirik (Vaata): Veijo Kerola projekteeritud kirik valmis 1962 järsu viilkatuse all. Altari kohal raamivad kolmnurkne aken ja üheksameetrine rist Unto Pusa 78 m² klaasmosaiiki „Vasten valoa”, tema ainsat abstraktset monumentaalteost.
Tuira kirik (Vaata): Harald Andersini kavandatud kirik valmis 1916 Tuira palvemajana ja sai 1966 koguduse kirikuks; 1992. aasta restaureerimine taastas algse kirikusaali. Sees ripuvad Martti Tarvaineni pronksist krutsifiks ja votiivlaev Toivo.
Rotuaari jalakäijate tänav (Vaata): Oulu kesklinna jalakäijate tsoon Rotuaari on linna peamine ostu- ja jalutustänav, mille ääres on kaubanduskeskus Valkea, kohvikud, pubid ja restoranid. See on ka linna ürituste lava, alates jõulumetsast kuni aastavahetuse pidustusteni.
Oulu teater (Oulun teatteri) (Vaata): 1931. aastal asutatud ja nüüd Oulun teatteri nime kandev linna peateater mängib 1972. aastast Marjatta ja Martti Jaatineni kavandatud majas Vänmanninsaarel turu kõrval. Neljal laval on draama ja muusikalid; enamikul suure lava etendustel on rakenduse kaudu ingliskeelsed subtiitrid.
Sokeri-Jussin Kievari (Söök ja jook): Soome kõrts Pikisaari saarel käsitsi tahutud palkaidas, mis on seisnud seal vähemalt 150 aastat. Köök kasutab hooajalist kohalikku toorainet ning pakub „vanaema köögi“ nimel Põhja-Pohjanmaa traditsioonilisi roogi.
Uleåborg 1881 (Söök ja jook): Restoran 1881. aastal ehitatud aitades turuplatsi kaldal, kus alates 2003. aastast pakutakse hooajalisi Põhjamaade menüüsid, näiteks põhjapõtra ja Soome järvekala. Kaks saali – Palgisaal ja Sinine saal – ning umbes sada veini.
Hugo (Söök ja jook): Veinibaar ja restoran Rantakatu 4 kivimajas, mille projekteeris pärast 1882. aasta tulekahju Oulus sündinud arhitekt Hugo Alexander Neuman. Mitmekäigulised menüüd ühendavad põhjamaist toorainet, näiteks Perämeri siiga, maailma maitsetega.
Restoran Rauhala (Söök ja jook): Karl Robert Åströmi 1897. aastal Ainola pargi äärde ehitatud villa, hiljem kaupmeeste klubi ja üliõpilasmaja. Praegu pidude ja koosolekute paik, kuhu saab tulla omavalmistatud lõunapuhvetisse.
Viikingirestoran Harald (Söök ja jook): Viikingiteemalise Haraldi keti põhjapoolseim restoran, mis avati Oulus 2010. aastal. Toidud tulevad viikingistiilis pidusöögina, sealhulgas „kuninga pidu“, mis kantakse pikkadele laudadele lahingukilpidel. Pakutakse ka taimetoitu.

Oulu teemade kaupa

Tasuta Oulus

Piletit pole vaja: turuplats ja turupolitseinik, Rotuaari, jõesaared ja linnusevaremed, Merikoski, Pikisaari, Saari raamatukogu, raekoja näitused ja Nallikari rand.

Oulu turuplats
Toripolliisi – turuplatsi politseinik
Rotuaari jalakäijate tänav
Hupisaarte linnapark
Linnansaari – Oulu linnuse varemed
Merikoski elektrijaam ja kalatrepp
Pikisaari saar
Keskraamatukogu Saari
Oulu raekoda
Nallikari rand

Oulu kirikud

Kesklinna toomkirik ning Tuira, Kastelli, Oulunsalo, Haukipudase ja Kiiminki kirikud. Väljaspool suve on enamik avatud ainult jumalateenistuste, kontsertide ja ürituste ajal.

Oulu toomkirik
Tuira kirik
Kastelli kirik
Oulunsalo kirik
Haukipudase kirik
Kiimingi kirik

Kultuur kultuuripealinnas

Oulu on 2026. aasta Euroopa kultuuripealinn: raekoja näitused, kultuurimaja Valve, kunstimuuseum, uus teaduskeskus ja muuseum Tiima, Madetoja kontserdisaal ja linnateater.

Oulu raekoda
Kultuurimaja Valve
Oulu kunstimuuseum
Tiima – teaduskeskus Tietomaa ja Oulu muuseum
Madetoja saal (Oulu muusikakeskus)
Oulu teater (Oulun teatteri)

Saared ja meri

Oulu asub seal, kus Oulujoki suubub Botnia lahte: pargisaared kesklinnas, Pikisaari ja Kuusisaari teisel pool jõge ning Nallikari rand ja Hietasaari loodusrada.

Hupisaarte linnapark
Linnansaari – Oulu linnuse varemed
Pikisaari saar
Kuusisaari
Nallikari rand
Hietasaari

Oulu maitsed

Lõhesupp ja kohalik toidukraam turuhoones, Põhja-Pohjanmaa road palkaidas, Põhjamaade menüüd 1881. aasta laohoonetes, Hailuoto õlu vanas linnasekojas ja gluteenivaba pagariäri.

Oulu turuhoone
Sokeri-Jussin Kievari
Uleåborg 1881
Hugo
Mallassauna
Magnolia Coffee & Bakery

Jalutusmarsruudid: Oulu

Rotuaari, toomkirik ja turuplats: Raekojast ja toomkirikust kultuurimaja Valve ja Rotuaari jalakäijate tänava kaudu turuplatsile, turupolitseiniku kuju juurde ja 1901. aasta turuhoonesse. Oulu raekoda → Oulu toomkirik → Kultuurimaja Valve → Rotuaari jalakäijate tänav → Oulu turuplats → Toripolliisi – turuplatsi politseinik → Oulu turuhoone
Linnusesaar, Hupisaaret ja Merikoski: Linnansaari linnusevaremetelt üle Hupisaarte pargisaarte sildade kunstimuuseumisse, uude teaduskeskuse ja muuseumi Tiimasse ning Merikoski kärestiku ja elektrijaama juurde. Linnansaari – Oulu linnuse varemed → Hupisaarte linnapark → Oulu kunstimuuseum → Tiima – teaduskeskus Tietomaa ja Oulu muuseum → Merikoski elektrijaam ja kalatrepp
Pikisaari ja mereni: Teatrist ja Saari raamatukogust jõe kaldal vana villavabriku saarele Pikisaarile ning sealt rohelise Hietasaari kaudu Nallikari liivarannale Botnia lahe ääres. Oulu teater (Oulun teatteri) → Keskraamatukogu Saari → Pikisaari saar → Hietasaari → Nallikari rand

Hea teada enne reisi: Oulu

Tõrvasadamast tehnoloogialinnaks

Rootslased ehitasid Oulu linnuse Oulujoki jõe suudmesse 1590. aastal ja kuningas Karl IX asutas linna 8. aprillil 1605. Rikkuse tõi männitõrv: seda põletati jõeäärsetes külades, veeti spetsiaalsete tõrvapaatidega alla ja laevadega sadamatesse üle maailma. 1860. aastatel oli Oulu maailma suurim tõrva eksportiv sadam ja ainuüksi 1865. aastal lahkus sealt umbes 80 000 vaati. Pärast seda, kui tulekahju hävitas 1822. aastal puust kesklinna, koostas Carl Ludvig Engel tänavaplaani, mis kujundab kesklinna tänini, ning tema projekteeritud toomkirik ehitati 1832. aastal. Nokia 1973. aastal avatud tehased suunasid Oulu teele tehnoloogialinnaks.

Kus jõgi kohtub merega

Oulu on saanud nime Oulujoki jõe järgi, mis voolab välja Oulujärvi järvest ja hargneb kesklinnas deltaks, enne kui jõuab Perämerre ehk Botnia lahe põhjaossa; Rootsi mandriosani on üle vee otse läände umbes 180 km. Delta Hupisaaret saartest sai avalik park 1860. aastatel ning saari ühendavad valged puusillad. Põhja-Pohjanmaa muuseum asub Pakolansaari saarel alates 1911. aastast ja pargi põhjaotsas saab Soome pikimal kalatrepil jälgida rändkalu maist oktoobri lõpuni. Turuplats asub jõe kaldal ning Oulunsalost viib praam rannikust veidi eemal asuvale Hailuoto saarele.

Euroopa kultuuripealinn 2026

2026. aastal on Oulu Euroopa kultuuripealinn koos 39 Põhja-Soome omavalitsusega ning eesmärk on „kultuuriline kliimamuutus“. Aasta algas jaanuari keskel ja programm jaguneb kolmeks hooajaks: Brave Hinterland, Wild City ning praegu käimasolev, valguskunstile ja tehnoloogiale pühendatud Cool Contrasts. Veel ees: immersiivne installatsioon The Kuutar Garden Kivisydäni maa-aluses parklas kuni 30. novembrini, festival Lumo Art & Tech 13.–22. novembrini, Björki näitus 13. novembrist detsembri lõpuni, perekonnamuusikal Snowball 4.–19. detsembrini ning Winter Classic 12. detsembril, kui Kärpät kohtub HIFK-ga Raksila välijääväljakul.

Soome keel Oulu moodi

Oulu on valdavalt soomekeelne linn; rootsi keeles on selle nimi Uleåborg. Soome statistikaameti andmetel oli 2025. aasta lõpus linna 217 469 elanikust 92,8% emakeel soome keel, 0,2% rootsi keel ja 6,9% mõni muu keel. Kohalik murre kuulub Põhja-Pohjanmaa murrete hulka ja on täis rootsi laensõnu – pärand kaupmeeste peredelt, kes rääkisid rootsi keelt veel 1900. aastatel. Bussi kutsutakse siin endiselt onnikka ja terrassi patio. Tuntuim ütlus on „Ookko nää Oulusta? Pelekääkkö nää polliisia?“ („Kas oled Oulust? Kas kardad politseid?“) ning turuplatsil 1987. aasta jõulupühal avatud pronksist turupolitseinik Toripolliisi on linna armastatuim pildistamiskoht.

Aastaajad, valgus ja ilm

Oulu asub Helsingist umbes 607 km põhja pool ja valguse hulk kõigub aasta jooksul järsult. 24. oktoobril 2026 tõuseb päike kell 8.39 ja loojub kell 17.23, nii et valget aega on alla üheksa tunni; 25. oktoobril keeratakse kella tunni võrra tagasi ja 31. oktoobriks on päev juba alla kaheksa tunni pikk. Talvisel pööripäeval on päike taevas vaid umbes 3 h 34 min, kesksuvel aga loojub see alles pärast südaööd ja päev kestab umbes 22 tundi. Soome Meteoroloogiainstituudi (FMI) 1991–2020 keskmiste järgi on Oulu lennujaamas kõige külmem kuu veebruar keskmise temperatuuriga −8,4 °C ja keskmise miinimumiga −12,1 °C ning kõige soojem juuli, 16,7 °C; oktoobri keskmine on 3,3 °C.

Jalgratta, bussi, lennuki ja rongiga

Oulu on jalgrattalinn igal aastaajal: rattateid on 930 km, sealhulgas 14 km laiu punaseid Baana marsruute, ning Oulu ja Kempele 165 km kõrgeima ehk Super-klassi rattateid hooldatakse aastaringselt iga päev. Umbes 12% talvistest sõitudest tehakse jalgrattaga. Busside eest vastutab OSL: ostke pilet OSL-i äpist, puudutage lugejat oma kontaktivaba kaardi või telefoniga (see tasub ainult teie enda sõidu eest) või makske juhile sularahas; üksikpilet kehtib 90 minutit. Kesklinnast umbes 15 km kaugusel asuvasse lennujaama sõidavad bussid 8 ja 9. VR-i rongid jõuavad Helsingisse kõige kiiremini umbes viie ja poole tunniga.

Rössypottu, känkky ja tõrv

Oulu tunnusroog on rössypottu – kartulitest, sealihast ja rössyst ehk õllest, rukkijahust ja vürtsidest valmistatud vereleivast tehtud hautis. Kohalikud kutsuvad seda Oulu uhkuseks, kuid Lõuna-Soomes on see peaaegu tundmatu. 1980. aastatel nimetati see üheks Oulu traditsiooniliseks kihelkonnaroaks koos lõhesupi ja magusa juustu juhannusjuustoga. Visit Oulu soovitab ka känkkyt ehk Oulu moodi pitsat. Tõrvakaubanduse minevik elab edasi tõrvajäätises, mida müüvad mõned kohvikud ja restoranid. Otsige Arctic Food Labi märki, mis tähistab põhjamaistest toorainetest toitu, ning külastage 1901. aastal turuplatsil avatud ajaloolist turuhoonet.

Raha ja praktilised nõuanded

Soomes on kasutusel euro ning kaardi- ja mobiilimakseid aktsepteeritakse peaaegu kõikjal; silt „Ei käteistä“ tähendab, et sularaha vastu ei võeta. Summad ümardatakse lähima viie sendini ja käibemaks sisaldub juba hindades. Jootraha ei eeldata, sest teenindustasu sisaldub arves, kuid väike jootraha hea teeninduse eest on teretulnud. Kraanivesi on puhas, tasuta ja joogikõlblik. Turismiinfo Oulu City Tourist Info asub kesklinnas Ainolanpolkul. Hädaolukorras helistage 112; kui helistate äpi 112 Suomi kaudu, edastatakse teie asukoht häirekeskusele automaatselt.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-10-24.

Veel linnajuhte: Soome

Kõik juhid: Soome

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus