Tampere: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Tampere. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Tampere. 1121 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Tampere: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Pyynikki vaatetorn (Vaata): Vilho Kolho projekteeritud punasest graniidist torn valmis 1929. aastal Tampere 150. aastapäevaks Pyynikki harjule kahe järve vahel. Torni jalamil asuv kohvik on tuntud oma munkide poolest.
Tampere vana kirik (Vaata): Tampere esimene spetsiaalselt kirikuks ehitatud hoone: Carlo Bassi klassitsistlik puukirik Keskväljakul valmis 1824. aastal ja pühitseti 1825. aastal. C. L. Engeli 1828–1829 ehitatud kellatornis on linna esimene avalik kell.
Metso keskraamatukogu (Vaata): Raili ja Reima Pietilä 1986. aastal valminud keskraamatukogu meenutab ülalt vaadates mänguasendis metsist (soome keeles metso). Hoone on läbi kujundatud kuni ukselinkide ja valgustiteni.
Tampere toomkirik (Vaata): Ehitatud aastatel 1902–1907 Lars Soncki projekti järgi; Sonck võitis arhitektuurivõistluse 1899. aastal. Interjööri kaunistavad Hugo Simbergi freskod „Haavatud ingel“ ja „Surma aed“.
Aleksandri kirik (Vaata): Theodor Deckeri projekteeritud uusgooti kirik Pyynikki pargis pühitseti 1881. aastal ja sai nime keiser Aleksander II järgi. 1937. aasta tulekahju hävitas suurema osa sisustusest, mis taastati järgmisel aastal.
Kaleva kirik (Vaata): Reima ja Raili Pietilä betoonkirik ehitati aastatel 1964–66 pärast arhitektuurivõistlust, kuhu laekus 49 tööd; kirikusaal on 30 meetrit kõrge. Muinsuskaitse all alates 2006. aastast.
Tampere õigeusu kirik (Vaata): Pühade Aleksander Nevski ja Nikolai kirik ehitati aastatel 1896–1899 uusbütsantsi stiilis ja sel on seitse sibulkuplit. Ikonostaasi metallile maalitud ikoonid toodi Peterburist.
Finlaysoni kirik (Vaata): Finlaysoni puuvillavabriku palvemaja valmis 1879. aastal F. L. Caloniuse plaanide järgi; see restaureeriti ja pühitseti kirikuks 2009. aastal. Kiriku orel ehitati Londonis 1850. aastatel.
Särkänniemi (Vaata): Lõbustuspark Näsijärvi poolsaarel, kus asuvad Näsinneula vaatetorn (1971), akvaarium ja planetaarium.
Muumimuuseum (Vaata): Tove Janssoni muumikunsti muuseum asub alates 2017. aastast Tampere-talos. See sai alguse kogust, mille Jansson 1986. aastal Tampere kunstimuuseumile kinkis.
Vapriiki muuseumikeskus (Vaata): 1996. aastal avatud muuseumikeskus endises Tampella vabrikuhoones 1880. aastatest. Ühe katuse all on loodusmuuseum, postimuuseum, Soome jäähokimuuseum ja Soome mängumuuseum.
Nootti idasuhete muuseum (Vaata): Soome ja idanaabri suhetele pühendatud muuseum avati 2025. aasta veebruaris ruumides, kus aastatel 1946–2024 tegutses Lenini muuseum.
Tampere kunstimuuseum (Vaata): Linna kunstimuuseum tegutseb ajutiselt Finlaysoni alal, kuni Pyynikintori ääres asuvat endist aidahoonet renoveeritakse.
Sara Hildéni kunstimuuseum (Vaata): 1979. aastal asutatud moodsa kunsti muuseum Näsijärvi kaldal avati pärast renoveerimist uuesti 2026. aasta jaanuaris. Sara Hildéni sihtasutuse kogus on üle 5000 teose, sealhulgas Miró, Baconi, Klee ja Giacometti töid.
Spionaažimuuseum (Vaata): Muuseumi nimetatakse maailma esimeseks spionaažile pühendatud muuseumiks. See on avatud alates 1998. aastast ning seal saab näha spiooniseadmeid ja proovida külastajatele mõeldud teste.
Töölismuuseum Werstas (Vaata): Tasuta muuseum tööst ja tööelust endises Finlaysoni värvikojas. Siin on Soome suurim aurumasin, mis seisab endiselt oma algsel kohal: 1650 hj ja 8-meetrine hooratas.
Museo Milavida (Vaata): Karl August Wrede projekteeris palee Finlaysoni suguvõsast pärit Peter von Nottbeckile, joonised valmisid 1897. aastal. Näsilinna nime all tuntud hoone avati muuseumina uuesti 2015. aastal.
Tallipiha (Vaata): Finlaysoni vabriku hobustele ehitatud 19. sajandi puust tallide ja töötajate majade õu, mille vanim hoone on 1839. aastast. Nüüd tegutsevad siin käsitööpoed ja kohvik.
Keskväljak (Vaata): Linna peaväljak Tammerkoski kärestiku läänekaldal, mida ümbritsevad raekoda, vana kirik ja Tampere teater. Kuni 1936. aastani oli see turuplats.
Koskipuisto park (Vaata): Tammerkoski idakaldal asuv jõeäärne park rajati 19. sajandi lõpus. Selle kivimüürid ja raudpiirded pärinevad aastatest 1899–1902, skulptuur „Virvatulet“ 1971. aastast.
Tammerkoski kärestik (Vaata): Kesklinna läbiv kärestik voolab Näsijärvi järvest Pyhäjärvi järve, langedes 18 meetrit. Selle kaldad kuuluvad Soome vanimate tööstuspiirkondade hulka ja on alates 1992. aastast rahvusmaastik.
Tampere turuhoone (Vaata): 1901. aastal avatud turuhoone, kus ühe katuse all on toiduletid, kohvikud ja kohalikud eritoidud.
Tampere-talo (Vaata): Linnale kuuluv kontserdi- ja kongressikeskus avati 1990. aastal. Siin tegutsevad Tampere Filharmooniaorkester ja Muumimuuseum.
Tampere teater (Vaata): 1904. aastal asutatud teater tegutseb Keskväljakul Kauno S. ja Oiva Kallio projekteeritud hoones, mis avati 1913. aastal. Peahoone renoveeriti 2024. aastal.
Tampere Töölisteater (Vaata): Teater asutati 1901. aastal Minna Canthi näidendiga „Anna-Liisa“ ja tegutseb Hämeenpuisto puiesteel 1985. aastal valminud hoones.
Nokia Arena (Vaata): Kuni 15 000 pealtvaatajat mahutav areen avati 2021. aasta detsembris. See on jäähokimeeskondade Tappara ja Ilves koduareen ning oli 2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste peamine toimumispaik.
Hatanpää arboreetum (Vaata): Pyhäjärvi kaldal umbes 3 km kesklinnast lõuna pool asuv park ühendab vana Hatanpää mõisapargi, 1970. aastatest pärit arboreetumi ja mõisast lõuna pool asuva roosiaia.
Pispala trepid (Vaata): Järsud avalikud trepid läbi Pispala – puumajade ja aedadega linnaosa Soome kõrgeimal oosil –, kust avanevad vaated kahele järvele.
Kaupinoja saun (Vaata): Tampere taliujujate avalik saun Näsijärvi kaldal, kus on 60-kohaline leiliruum ja terve talve lahti hoitav jääauk. Ühing on asutatud 1960. aastal.
Rajaportti saun (Vaata): Haldaja sõnul Soome vanim siiani kasutusel olev avalik saun: sel kohal on saunatatud alates 1906. aastast, praegune kivihoone on 1915. aastast ja sauna köetakse endiselt puudega.

Tampere teemade kaupa

Tasuta Tamperes

Piletit pole vaja: väljakud, pargid ja kärestik, Töölismuuseum, toomkirik, talliõued ja Pispala trepid.

Keskväljak
Tammerkoski kärestik
Koskipuisto park
Töölismuuseum Werstas
Tampere toomkirik
Tallipiha
Hatanpää arboreetum
Pispala trepid

Tampere muuseumid

Muumid, spioonid, vabrikuelu ja moodne kunst. Hinnad pärinevad iga muuseumi ametlikult veebisaidilt.

Muumimuuseum
Vapriiki muuseumikeskus
Sara Hildéni kunstimuuseum
Spionaažimuuseum
Museo Milavida
Nootti idasuhete muuseum
Töölismuuseum Werstas
Tampere kunstimuuseum

Avalikud saunad

Puuküttega saun aastast 1906, talisuplejate saun järve ääres ja saunarestoran kesklinnas. Hinnad pärinevad ametlikelt veebisaitidelt.

Rajaportti saun
Kaupinoja saun
Saunarestoran Kuuma

Kirikud

Alates 1824. aasta puust Tampere vanast kirikust kuni Pietiläde 1966. aasta betoonist Kaleva kirikuni.

Tampere vana kirik
Tampere toomkirik
Aleksandri kirik
Tampere õigeusu kirik
Finlaysoni kirik
Kaleva kirik

Kohalikud maitsed ja ajaloolised söögikohad

Verivorst, harjal küpsetatud mungid ning söögikorrad vanades vabrikutes, tallides ja 1968. aastast pärit linnaosarestoranis.

Tapola verivorstibaar
Pyynikin Munkkikahvila
Pruulirestoran Plevna
Ravintola Tampella
Tallipihan Kahvila
Pispalan Pulteri

Lastega

Muumid, akvaarium ja planetaarium, spioonitestid, mängude muuseum ja vaatetorn. Laste hinnad pärinevad ametlikelt veebisaitidelt.

Muumimuuseum
Särkänniemi
Vapriiki muuseumikeskus
Spionaažimuuseum
Pyynikki vaatetorn

Jalutusmarsruudid: Tampere

Keskväljak ja Finlaysoni vabrik: Keskväljakult ja Tampere vana puukiriku juurest üle kärestiku Finlaysoni endisesse puuvillavabrikusse: Spionaažimuuseum, Töölismuuseum, vabrikukirik ja talliõued. Keskväljak → Tampere vana kirik → Spionaažimuuseum → Töölismuuseum Werstas → Finlaysoni kirik → Tallipiha
Pyynikki harju ja Pispala: Mööda männimetsaga kaetud Pyynikki harju üles vaatetorni ja selle munkidest tuntud kohvikuni, seejärel mööda harju läände Pispala treppide ja Soome vanima avaliku saunani. Aleksandri kirik → Pyynikki vaatetorn → Pispala trepid → Rajaportti saun
Näsijärvi kaldal: Pietiläde projekteeritud Metso keskraamatukogust mööda Milavida paleest kuni Särkänniemi, Näsinneula torni ja Näsijärvi kaldal asuva Sara Hildéni kunstimuuseumini. Metso keskraamatukogu → Museo Milavida → Särkänniemi → Sara Hildéni kunstimuuseum
Toomkirik, muumid ja Kaleva: Kärestikust idas: jõeäärne park, Lars Soncki toomkirik, õigeusu kiriku sibulkuplid, Muumimuuseum Tampere-talos ja Pietiläde betoonist Kaleva kirik. Koskipuisto park → Tampere toomkirik → Tampere õigeusu kirik → Muumimuuseum → Kaleva kirik

Hea teada enne reisi: Tampere

Kärestikust vabrikulinnaks

Rootsi kuningas Gustav III asutas Tampere 1779. aastal Tammerkoski kärestiku kaldale. Kärestik ühendab kahte järve ja seda peeti juba toona oluliseks hüdroenergia allikaks. Šotlane James Finlayson avas oma puuvillavabriku 1820. aastal ning 15. märtsil 1882 sai selle kudumissaalist Põhjamaade esimene elektrivalgusega valgustatud koht. Suurtööstus tegi Tamperest Soome esimese tööstuslinna, mida hüüti „Põhja Manchesteriks“ ehk soome keeles „Manse“. Punastest tellistest vabrikuhoonetes asuvad nüüd muuseumid, kauplused ja restoranid.

Linn kahe järve vahel

Tampere asub kahe suure järve, Näsijärvi ja Pyhäjärvi vahel ning Tammerkoski kärestik jagab kesklinna kaheks. Näsijärvist Pyhäjärvisse voolates langeb vesi 18 meetrit ning käitab paisude all endiselt elektrijaamu. Kärestik ja selle kallastel asuvad punastest tellistest vabrikud moodustavad Soome rahvusmaastiku. 29. mail 2026 kinnitas keskkonnaministeerium Tampere rahvusliku linnapargi – Soome 12. rahvusliku linnapargi –, mis koosneb kuuest alast, sealhulgas kesklinn, Pyynikki ja Pispala harjud ning Näsijärvi kallas.

Maailma saunapealinn

Tampere on olnud maailma saunapealinn alates 2018. aastast. Tiitli andsid Rahvusvaheline Saunaliit ja Soome Saunaselts, sest linnas on Soome kõige rohkem avalikke saunu. Piirkonnas köetakse aastaringselt ligi 70 avalikku sauna. Vanas Pispala töölislinnaosas asuv Rajaportti saun on Soome vanim siiani tegutsev avalik saun: selle juured ulatuvad 1906. aastasse ja seda köetakse endiselt puudega. Järveäärsetes saunades saab end järves jahutada, talvel jääaugus.

Soome keel Tampere moodi

Tampere on valdavalt soomekeelne linn; rootsi keeles on selle nimi Tammerfors. Soome statistikaameti andmetel oli 2025. aasta lõpus linna 263 337 elanikust 87,5% emakeel soome keel, 0,5% rootsi keel ja 12,0% mõni muu keel. Kohalikud tervitavad üksteist sõnaga „moro“ ja on seda ammu oma tervitusena esile tõstnud, kuigi keeleteadlaste sõnul pärineb see rootsikeelsest sõnast morgon („hommik“) ning seda kasutatakse kogu Lääne-Soomes. Kohalik murre ilmneb isegi pagariäridest: rievä, õhuke odraleib, on siin riävä.

Aastaajad, valgus ja ilm

Valgus muutub aasta jooksul tohutult. Talvel tõuseb päike hilja ja loojub vara ning detsembris on Lõuna-Soomes valget aega vaid umbes kuus tundi. Mai lõpust augusti alguseni on ööd valged ning Tamperes loojub päike hilja ja tõuseb vara. Soome Meteoroloogiainstituudi (FMI) 1991–2020 keskmiste järgi on Tampere-Pirkkala lennujaamas kõige külmem kuu veebruar keskmise temperatuuriga -6,0 °C ja keskmise miinimumiga -9,3 °C ning kõige soojem juuli keskmise temperatuuriga 17,1 °C ja keskmise maksimumiga 22,2 °C. Jäätuv uduvihm võib muuta tänavad väga libedaks.

Liikumine linnas ja linnast välja

Tampere busside ja trammide liiklust korraldab Nysse. Tramm alustas liiklust 9. augustil 2021 ning pärast Santalahti–Lentävänniemi lõigu avamist 2025. aasta jaanuaris on võrgu pikkus 24 km. Ostke pilet Nysse Mobiili äpist või puudutage lugejat kontaktivaba kaardi või telefoniga, üks sõitja puudutuse kohta; sõidukis sularaha vastu ei võeta. Lennujaamabuss 103 lõpetas sõitmise 4. augustil 2026, seega võtke kesklinnast 17 km kaugusel asuvas lennujaamas takso terminali ees asuvast taksopeatusest. VR-i rongid jõuavad Helsingisse kõige kiiremini umbes 1,5 tunniga.

Verivorst ja mungid

Tampere tunnusroog on mustamakkara – sealihast, verest ja rukkijahust valmistatud verivorst, mida on kõige parem süüa soojalt pohlamoosiga. Selle vanimal tootjal Tapolal on kioskid Tammelantori ja Laukontori turuplatsil ning seda müüakse ka turuhoones. Kohalikud tellivad sageli selle järgi, kui palju raha nad kulutada tahavad, mitte kaalu järgi. Magusaisu korral minge üles Pyynikki harjule: 1929. aastal avatud 26-meetrise graniidist vaatetorni kohvik on aastakümneid küpsetanud salajase retsepti järgi suhkruga üle puistatud munkki-sõõrikuid.

Raha ja praktilised nõuanded

Soomes on kasutusel euro ning kaardi- ja mobiilimakseid aktsepteeritakse peaaegu kõikjal; silt „Ei käteistä“ tähendab, et sularaha vastu ei võeta. Summad ümardatakse lähima viie sendini ja käibemaks sisaldub juba hindades. Jootraha ei eeldata, sest teenindustasu sisaldub arves, kuid väike jootraha hea teeninduse eest on teretulnud. Kraanivesi on puhas, tasuta ja joogikõlblik. Hädaolukorras helistage 112; äpp 112 Suomi saadab teie asukoha automaatselt häirekeskusele.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-10-23.

Veel linnajuhte: Soome

Kõik juhid: Soome

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus