Pärnu: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Pärnu. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Pärnu. 298 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Pärnu: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Pärnu rand (Vaata): Lai liivarand kesklinnast lühikese jalutuskäigu kaugusel, Eesti suvepealinna süda. Madal vesi soojeneb kiiresti, mistõttu sobib rand hästi lastega peredele, ning promenaadil on mänguväljakud, välijõusaal, rannavõrkpall, minigolf, surfiklubid ja kohvikud.
Rannapark (Vaata): Pärnu ranna kõrval asuv roheline park, mis rajati 1882. aastal ja võeti hiljem kaitse alla liigirikka taimestiku tõttu. Alates 2010. aastast on park jagatud teemaaladeks; siin on mereäärne mänguväljak, terviserada ja palju piknikukohti.
Pärnu muul (Vaata): Umbes kahe kilomeetri pikkune kivimuul Pärnu jõe suudmes, mis valmis 1869. aastal kohalike talupoegade toodud põllukividest, osa neist Kihnu randadest. Rannapargist viib sinna laudtee; see on armastatud päikeseloojangu jalutuskäik ning legendi järgi saadab muuli otsas suudlevaid paare õnn.
Tallinna värav (Vaata): 17. sajandi barokne linnavärav vanas vallis, Baltimaade ainus säilinud omaaegne bastionivärav. Kuni 1710. aastani kandis see Karl Gustavi (Kuninga) värava nime ja viis üle vallikraavi Tallinna postiteele; tänapäeval jalutatakse sellest läbi Vallikääru pargi kõrvalt randa.
Punane torn (Vaata): 15. sajandi vangi- ja kaitsetorn, keskaegse Uus-Pärnu ainus säilinud osa, mis avati 2020. aastal Pärnu Muuseumi väikese külastuskeskusena. Kolmel korrusel on keskaegse linna makett, argielu väljapanek ja 360° ringpanoraamkino, mis jutustab piirkonna loo alates jääajast; hoovis on tasuta ajaloonäitus ja suur veskimäng.
Pärnu Eliisabeti kirik (Vaata): Luterlik kirik, mille rajamise käskis keisrinna Jelizaveta 1742. aastal ja mis pühitseti 1750. aastal; seda peetakse üheks Eesti stiilipuhtaimaks barokkkirikuks. Vaata tornitipu kukke ja kuldmuna ning sees 1854. aasta altarimaali „Ülestõusmine” ja oreleid.
Pärnu Muuseum (Vaata): 1896. aastal asutatud linna ajaloomuuseum asub renoveeritud 19. sajandi jõeäärses aidahoones ning jutustab Pärnu ja Pärnumaa loo Läänemere ajaloo taustal kiviajast suvepealinnani. Esiletõstetavad on üle 8000 aasta vanune „kiviaja madonna”, 14. sajandi kaubalaeva fragment ja avahoidla.
Uue Kunsti Muuseum (Vaata): Pärnu uue kunsti muuseum, mis on tegutsenud 1990. aastate algusest ning näitab vahetuvatel näitustel Eesti ja rahvusvahelist kaasaegset kunsti, illustratsiooni ja fotot. Muuseum veab ka Läänemere Kunstisadama projekti ja on seotud filmifestivaliga, nii et uut vaatamist leidub sageli.
Koidula Muuseum (Vaata): 1945. aastal avatud muuseum majas, kus kasvas üles luuletaja Lydia Koidula ja elas aastatel 1850–1863 tema isa Johann Voldemar Jannsen ning kus tegutsesid ka kool ja nädalalehe Perno Postimees toimetus. Muuseum jutustab nende loo ärkamisaja taustal; teisel korrusel on ajutiste näituste saal ning aias vabalava ja lastenurk.
Koidula park (Vaata): Üks linna armastatumaid parke lillede ja purskkaevudega, mis rajati Pärnus noorusaastad veetnud luuletaja Lydia Koidula auks. Pargi keskel seisab Amandus Adamsoni loodud Koidula mälestussammas, mis avati 1929. aastal ja jäi skulptori viimaseks tööks.
Endla Teater (Vaata): Pärnu peamine teater Keskväljakul, mis tähistab 115. sünnipäeva ning mängib draamat ja komöödiat suures saalis ja väiksematel lavadel. Lisaks etendustele on majas kohvik, igal teisel reede õhtul jazzklubi ja tasuta näitustega teatrigalerii; etendused on enamasti eesti keeles.
Pärnu kontserdimaja (Vaata): 2002. aastal avatud moodne kontserdimaja valmis Katrin Koovi, Kaire Nõmme ja Hanno Grossschmidti projekti järgi, seda haldab Eesti Kontsert ning selle akustikat peetakse üheks Eesti parimaks. Siin esinevad külalisartistid ja Pärnu Linnaorkester ning igal suvel toimub Pärnu muusikafestival.
Vallikäär (Vaata): Pärnu kindluse vana vallikraavi ja muldvallide äärde rajatud pargis on pärnaalleed, kaarjas jalakäijate sild ja vallikraavi keskel purskkaev, mida peetakse Eesti kõrgeimaks. Amfiteatrikujulisel laval toimuvad linna suurimad kontserdid ja festivalid, sealhulgas Hansapäevad, ning kõrval seisab 17. sajandi Tallinna värav.
Munamäe park (Vaata): Munamäe on üks Pärnu kuuest kaitsealusest pargist ja asub linna kõrgeimas looduslikus punktis. Nõlvadel kasvavad haruldased puud, nagu must mänd ja kollane kask, ning pargi keskel on munakujuline purskkaev. Pered tulevad siia mänguväljakute ja mäetipu vaate pärast ning talvel lastakse nõlvadel kelku.
Raimond Valgre kuju (Vaata): Pärnu skulptori Rait Pärja pronkskuju kujutab 1930. aastatel Pärnus musitseerinud heliloojat Raimond Valgret istumas Rannapargis kuursaali kõrval. Tema kõrvale võib istuma minna ning Visit Pärnu nimetab seda muusikaliseks mälestusmärgiks.
Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja (Vaata): Pärnu Linnagalerii poolt 2006. aastast hallatavas Kunstnike Majas asuvad kunstnike ateljeed, näitusesaal, kunstisalong ja projektiruum. Siin saab näha, mida kohalikud ja külalistena esinevad kunstnikud parasjagu eksponeerivad.
Iseseisvuse väljak (Vaata): Siin loeti 23. veebruaril 1918 tõrvikute valgel Endla teatri rõdult esimest korda ette manifest „Kõigile Eestimaa rahvastele“; teater asus praeguse Pärnu hotelli kohal. K. Eelma, M. Aasa ja M. Mutso graniidist mälestusmärk taastab rõdu algses suuruses ning manifesti tekst on sellele kirjutatud nii vanas kui tänapäevases kirjaviisis ja punktkirjas.
Vana-Pärnu rannaniit ja linnuvaatlustorn (Vaata): Pärnu jõe ja mere kohtumispaigas asuval rannaniidul on linnuvaatlustorn, kust avaneb vaade Pärnu lahele, jõesuudmele ja linna kahele ajaloolisele kivimuulile. Aasta jooksul võib siin näha üle 100 linnuliigi, kevadel puhkavad niidul valgepõsk-lagledesalgad ja suvel karjatatakse siin Pärnu linnalehmi.
Vanapark (Vaata): Roheline park Pärnu südames, peatänavast mõne sammu kaugusel. Pargi mänguväljakul on osaliselt liiv ja osaliselt multš ning see on mugav peatuspaik lastega peredele vaatamisväärsuste vahel.
Restoran Raimond (Söök ja jook): Fine dining restoran Pärnu ajaloolises mudaravila hoones rannas, Hedon Spa & Hotelli kompleksi mereäärses osas. Köök pakub à la carte'i, degusteerimis- ja grupimenüüsid, mille inspiratsiooniks on Põhjamaade maitsed ja kohalik tooraine, ning suvel on avatud terrass rannapromenaadi kohal.
Mon Ami (Söök ja jook): Elegantne restoran Pärnu peatänaval asuva butiikhotelli Frost keldrikorrusel, kus jahedamatel õhtutel soojendab kamin. Peakokk Norman Kiik valmistab tuttavaid maitseid kaasaegse käekirjaga nii à la carte'i kui ka jagatava degusteerimismenüüna ning White Guide on hinnanud seda väga heaks restoraniks.
Kurgo Restoran (Söök ja jook): Peakoka käekirjaga restoran ajaloolises villas rannarajoonis, Kurgo Villa hotelli kõrval ja Pärnu rannast lühikese jalutuskäigu kaugusel. Peakokk Jarno Nittim ühendab hooajalistes roogades kohalikku toorainet Aasia maitsetega ning kohapeal on avar terrass, lastemenüü ja mängunurk.
Café Grand (Söök ja jook): Ajalooline 1930. aastatest pärit kohvik ja restoran Koidula pargi ja Lydia Koidula mälestussamba vastas, mis peab end Pärnu vanimaks järjepanu tegutsevaks kohvikuks. Koht on säilitanud sõdadevahelise aja õhkkonna ning pakub Pärnu lähiümbruse toorainest valmistatud roogi ja pikaajalist veinibaari šampanjade ja veinidega.
Restoran NOOT (Söök ja jook): Restoran ESTONIA Resort Hotel & Spa esimesel korrusel, kus peakokk Rudolf Visnapuu põimib kaasaegset ja klassikalist eesti kööki teiste maade maitsetega. Koht sobib peredele, sest fuajees on laste mängunurk, ning suvel on avatud terrass.
Krabi Wine & Raw Bar (Söök ja jook): Perekonna peetav mereanni- ja kalarestoran ning veinibaar Pärnu kesklinnas, mille menüü muutub vastavalt hooajale ja päeva saagile. Omanik ja sommeljee Raina koostab veinikaardi klassikutest ja väiketootjate leidudest ning Krabi pälvis Falstaff Nordicu giidis 2025. ja 2026. aastal 87 punkti.
Pastoraat Cafe (Söök ja jook): Kohvik Pärnu südames 1696. aastal ehitatud endises pastoraadis – muinsuskaitsealune hoone on taastatud minimalistliku disainiga ja seda jagatakse butiikhotelliga Rosenplänter. Koht on tuntud varajaste hommikusöökide, ahjusoojade küpsetiste ja kohalikku toorainet maailma maitsetega ühendava à la carte'i poolest ning White Guide on seda korduvalt soovitanud.
Kohvik Kastrul (Söök ja jook): Kohvik Pärnu jõe ääres endistes tööstushoonetes, kus kohalik tooraine kohtub üllatavates kombinatsioonides Aasia ja Vahemere mõjutustega. Peakokk Piret Pusse loob igaks hooajaks uue menüü ning väikeses poes müüakse maja kastmeid, pastasid ja salateid.
Gastronoom (Söök ja jook): Restoran ja „heade maitsete klubi”, kus kohtuvad toit, jook ja muusika, endise nõukogudeaegse Hommiku Gastronoomi kaupluse ruumides. Reisidest inspireeritud menüü ammutab merest, maalt ja aiast, leib küpsetatakse iga päev ning hommikusööki pakutakse päikeselisel terrassil.
Mulligalerii Teatrilokaal (Söök ja jook): Maaletooja Mulligalerii šampanjalokaal Endla Teatriga samas majas, eraldi sissepääsuga Vee tänavalt. Pakutakse oma valiku šampanjasid, näiteks Drappier ja Bruno Paillard, ning korraldatakse ka šampanjateemalist teatrietendust koos õhtusöögiga.
Pärnu Jahtklubi restoran (Söök ja jook): Pärnu Jahtklubi jõevaatega restoran – mõnus koht, kus seltskonnaga aega veeta ning häid veine ja maitsvaid toite nautida. Peasaali kõrval on klubiruum, suvine välisterrass ja lastenurk joonistamiseks ja lugemiseks.

Pärnu teemade kaupa

Tasuta Pärnus

Piletit pole vaja: liivarand ja muul, Rannapark ja Raimond Valgre kuju, Tallinna värav ja Vallikäär, Munamägi, Koidula park, Vanapark, Iseseisvuse väljak, Kunstnike Maja galerii ja Vana-Pärnu rannaniit.

Pärnu rand
Pärnu muul
Rannapark
Raimond Valgre kuju
Tallinna värav
Vallikäär
Munamäe park
Koidula park
Vanapark
Iseseisvuse väljak
Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja
Vana-Pärnu rannaniit ja linnuvaatlustorn

Muuseumid ja lavad

Pärnu muuseumil, Punasel tornil ja Koidula muuseumil on ühispilet; lisaks Uue Kunsti Muuseum, Endla teater ja kontserdimaja.

Pärnu Muuseum
Punane torn
Koidula Muuseum
Uue Kunsti Muuseum
Endla Teater
Pärnu kontserdimaja

Kuurortlinn

Pärnu on olnud kuurort aastast 1838: peatu seal, kus mudaravi traditsioon elab, taastatud Mudaravilast rannaäärsete spaahotellide ja veekeskuseni.

Hedon Spa & Hotel
ESTONIA Resort Hotel & Spa
Tervise Paradiisi spaahotell ja veekeskus
Rannahotell
Villa Ammende

Pärnu maitsed

Peened restoranid rannas ja vanalinnas, toorbaar, kohvik vanas pastoraadis, jahtklubi jõe ääres ja klassikalised kohvikud Rüütli tänaval.

Restoran Raimond
Mon Ami
Krabi Wine & Raw Bar
Pastoraat Cafe
Pärnu Jahtklubi restoran
Café Grand
Restoran NOOT
Gastronoom

Jalutusmarsruudid: Pärnu

Vanalinn: Tallinna väravast Punase tornini: Läbi 17. sajandi Tallinna värava ja mööda vallikraavi parki Endla teatri ja Pärnu muuseumini, siis Eliisabeti kiriku juurest Punase torni, Iseseisvuse väljaku ja Koidula pargini. Tallinna värav → Vallikäär → Endla Teater → Pärnu Muuseum → Pärnu Eliisabeti kirik → Punane torn → Iseseisvuse väljak → Koidula park
Kuurortlinnaosa, rand ja muul: Munamäe pargist juugendstiilis Ammende villa juurest Rannaparki, mööda muuli jõesuuni ja tagasi Raimond Valgre kuju juurest liivarannale ja 1937. aasta Rannahotelli juurde. Munamäe park → Villa Ammende → Rannapark → Pärnu muul → Raimond Valgre kuju → Pärnu rand → Rannahotell
Üle jõe: Koidula muuseum ja rannaniit: Kontserdimajast üle Pärnu jõe Koidula muuseumisse vanas Ülejõe koolimajas ja siis läände Vana-Pärnu rannaniidule ja selle linnuvaatlustorni. Pärnu kontserdimaja → Koidula Muuseum → Vana-Pärnu rannaniit ja linnuvaatlustorn

Hea teada enne reisi: Pärnu

Hansasadam ja Rootsi kindlus

Pärnu kasvas välja kahest keskaegsest linnast. Saare-Lääne piiskop rajas Vana-Pärnu (ladina keeles Perona, saksa keeles Pernau) umbes 1251. aastal ning 1265. aastal hakkas Saksa ordu lähedale linnust ehitama ja rajas teise linna, mis astus Hansa Liitu ja sai Liivimaa tähtsaks jäävabaks sadamaks. Rootsi väed vallutasid Pärnu 1617. aastal ning aastatel 1699–1710 tegutses siin Tartu ülikooli eelkäija Academia Gustavo-Carolina. 17. sajandist pärit Tallinna väravat, mille autor oli tõenäoliselt Erik Dahlberg, kutsuti kuni 1710. aastani Karl Gustavi (Kuninga) väravaks; kui kindlustused 19. sajandil maha lõhuti, jäi see alles ning on Balti riikide ainus säilinud 17. sajandi värav koos vallidega. Aastatel 1710–1917 oli Pärnu Vene võimu all.

Kuurortlinn aastast 1838

Pärnu kuurordi sünniaastaks peetakse 1838. aastat, mil avati esimene mereäärne supelasutus, ning Visit Pärnu sõnul just mudavannid panid aluse Pärnu kui kuurortlinna arengule. Esimene hoone põles Esimese maailmasõja ajal ning praegune klassitsistlik mudaravila, mille projekteerisid Olev Siinmaa, Erich von Wolffeldt ja Aleksander Nürnberg, ehitati samale kohale aastatel 1926–1927. Nõukogude ajal oli see töörahva seas populaarne raviasutus; pärast 1990. aastatest tühjana seismist avati hoones 2014. aastal butiikspaa. Traditsioon elab edasi üheksas heaolu- ja ravispaas, mida Visit Pärnu loetleb, ning Eesti suurimas veekeskuses. 2019. aastal valiti Pärnu Eesti parimaks heaolu- ja terviseturismi sihtkohaks.

Eesti suvepealinn

Alates 1996. aastast tuntakse Pärnut Eesti suvepealinnana ning Visit Estonia nimetab seda riigi populaarseimaks suvepuhkuse sihtkohaks; enamik külalisi on eestlased, soomlased ja rootslased. Pikk liivarand, kesklinnast umbes 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel, on sooja ja madala veega, mis muutub sügavamaks ja jahedamaks alles kaugemal, nii et see sobib hästi peredele. Ranna ääres kulgeb promenaad 1882. aastal rajatud Rannapargi kõrval. Juulis on merevee keskmine temperatuur umbes 19 °C. Muul, umbes 1,5 km pikkune sadama süvendamiseks ehitatud lainemurdja, lõpeb tuletorni lähedal liivarannaga; kohaliku legendi järgi jäävad paarid, kes kõnnivad sellel käsikäes ja suudlevad lõpus, igaveseks kokku. Suvel toimuvad ka Pärnu muusikafestival ja suured üritused vanal vallikraavil Vallikääril, näiteks Hansapäevad.

Siin kuulutati iseseisvus välja esimesena

Pärnus kuulutati Eesti iseseisvus välja esimesena. 23. veebruaril 1918, kui Esimene maailmasõda veel käis ja maa jäi peale tungiva Saksa armee ja taganevate enamlaste vahele, tõi Jaan Soop linna salaja kaks eksemplari manifestist „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Umbes kell 20 luges Pärnu esindaja maanõukogus Hugo Kuusner selle ette Endla teatri rõdult. Elektrijaam oli pommitatud, nii et rahvas kandis tõrvikuid; sõdurid andsid aupaugud ja inimesed laulsid hümni. Järgmisel päeval peeti linnas paraad ning manifest trükiti ja jagati laiali Tallinnas. Rüütli tänava otsas Iseseisvuse väljakul seisab nüüd rõdu graniidist täissuuruses koopia, millel on manifesti tekst vanas ja tänapäeva eesti keeles ning punktkirjas.

Lydia Koidula ja kultuurilinn

Ärkamisaja luuletaja Lydia Koidula (1843–1886) veetis oma noorusaja Pärnus: aastatel 1850–1863 elas ta Ülejõe koolimajas, kus tema isa Johann Voldemar Jannsen oli koolmeister. Seal andis isa 1857. aastal välja Perno Postimehe, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks; kollane puumaja aadressil Jannseni 37 on nüüd Koidula muuseum. Esimesel Eesti laulupeol 1869. aastal kõlasid kaks tema sõnadele loodud laulu ning hiljem oli ta 100-kroonisel rahatähel. Amandus Adamsoni loodud Koidula mälestussammas avati Pärnus 1929. aastal. Kultuur on ka praegu käe-jala juures: Endla teater, kontserdimaja koos suvise Pärnu muusikafestivaliga ning 1992. aastast tegutsev Uue Kunsti Muuseum (MoNA), Eesti esimene moodsa kunsti muuseum.

Vanalinn, juugend ja kuurordifunktsionalism

Keskaegsest Pärnust on vähe säilinud: 15. sajandist pärit Punane torn, mille kelder oli kunagi linnavangla, on vanalinna vanim säilinud ehitis, Tallinna värav ja Vallikäär meenutavad aga Rootsi-aegset kindlust. Vanalinna jalakäijate tänava Rüütli läbib umbes viie minutiga ja kolm kirikut asuvad üksteise lähedal: luterlik Eliisabeti kirik ning õigeusu Katariina ja Issanda Muutmise kirik. Ranna lähedal asuv Villa Ammende, mille Peterburi arhitektid Mieritz ja Gerassimov ehitasid aastatel 1904–1905 kaupmees Hermann-Leopold Ammendele, on üks Eesti muljetavaldavamaid varajase juugendi hooneid ja on olnud hotell alates 1999. aastast. Aastatel 1925–1944 linnaarhitektina töötanud Olev Siinmaa andis kuurordile funktsionalistliku ilme: Rannahotell (1937) ja Rannakohvik (1938), mis on tuntud seenekujulise rõdu poolest.

Jõgi, laht ja rannaniidud

Pärnu asub seal, kus Pärnu jõgi suubub Pärnu lahte, mis on Liivi lahe osa. Olümpiasõudja Jüri Jaansoni nime kandev jõeäärne rada kulgeb mõlemal kaldal Kesklinna ja Papiniidu silla vahel ning lahel aerutatakse ja purjetatakse suvel ning püütakse talvel jäält kala. Ranna kõrval asub 1958. aastast kaitse all olev rannaniidu kaitseala: 341 hektarit metsa, laguune ja niite. Seda läbib 600-meetrine matkarada mereäärse vaateplatvormini ning Papiniidu ja Hirve tänava otstes on kaks 8-meetrist puidust linnuvaatlustorni, mille infotahvlid tutvustavad kohalikke linde ja kaitsealuseid taimi. Maist oktoobrini karjatatakse niidul lehmi, et pilliroog ei võtaks võimust; linnalehmade projekt võitis Euroopa kultuurmaastike auhinna. Kaugemale minnes soovitab Visit Estonia kanuumatku ja rabamatku Soomaa rahvuspargis ning retke Kihnu saarele.

Aastaajad, kohalejõudmine ja liikumine

Suvi on lühike ja valge. Pärnu 1991–2020 keskmine temperatuur on juulis 18,3 °C, oktoobris 6,8 °C, novembris 2,2 °C, detsembris −0,9 °C ja jaanuaris −3,0 °C. 3. novembril tõuseb päike umbes kell 7.40 ja loojub umbes kell 16.30; talvisel pööripäeval kestab valge aeg vaid umbes 6 tundi ja 20 minutit (9.10–15.30), jaanipäeva paiku aga üle 18 tunni (4.15–22.35) ning päris pimedaks ei lähegi. Kesklinn, vanalinn ja rand on jalgsi käidavad ning linnas on üle 70 km kergliiklusteid; Baltreisen ja Tõrukese rendivad jalgrattaid. Linnaliinibussides kehtib sama plastkaart mis Tallinnas ja Tartus, tunnipileti saab osta ka bussijuhilt. Tallinna bussijaamast väljuvad otsebussid iga 30–60 minuti järel ja sõit kestab umbes kaks tundi; tihedalt käivad bussid ka Riiga. Lähimad suured lennujaamad on Tallinnas ja Riias; kesklinnast 7 km kaugusel asuv Pärnu lennujaam teenindab praegu lende Ruhnu saarele.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-11-03.

Veel linnajuhte: Eesti

Tartu: linnajuht

Kõik juhid: Eesti

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus