Pärnu: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Pärnu. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Pärnu. 298 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Pärnu: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Pärnu teemade kaupa

Tasuta Pärnus

Piletit pole vaja: liivarand ja muul, Rannapark ja Raimond Valgre kuju, Tallinna värav ja Vallikäär, Munamägi, Koidula park, Vanapark, Iseseisvuse väljak, Kunstnike Maja galerii ja Vana-Pärnu rannaniit.

Muuseumid ja lavad

Pärnu muuseumil, Punasel tornil ja Koidula muuseumil on ühispilet; lisaks Uue Kunsti Muuseum, Endla teater ja kontserdimaja.

Kuurortlinn

Pärnu on olnud kuurort aastast 1838: peatu seal, kus mudaravi traditsioon elab, taastatud Mudaravilast rannaäärsete spaahotellide ja veekeskuseni.

Pärnu maitsed

Peened restoranid rannas ja vanalinnas, toorbaar, kohvik vanas pastoraadis, jahtklubi jõe ääres ja klassikalised kohvikud Rüütli tänaval.

Jalutusmarsruudid: Pärnu

Hea teada enne reisi: Pärnu

Hansasadam ja Rootsi kindlus

Pärnu kasvas välja kahest keskaegsest linnast. Saare-Lääne piiskop rajas Vana-Pärnu (ladina keeles Perona, saksa keeles Pernau) umbes 1251. aastal ning 1265. aastal hakkas Saksa ordu lähedale linnust ehitama ja rajas teise linna, mis astus Hansa Liitu ja sai Liivimaa tähtsaks jäävabaks sadamaks. Rootsi väed vallutasid Pärnu 1617. aastal ning aastatel 1699–1710 tegutses siin Tartu ülikooli eelkäija Academia Gustavo-Carolina. 17. sajandist pärit Tallinna väravat, mille autor oli tõenäoliselt Erik Dahlberg, kutsuti kuni 1710. aastani Karl Gustavi (Kuninga) väravaks; kui kindlustused 19. sajandil maha lõhuti, jäi see alles ning on Balti riikide ainus säilinud 17. sajandi värav koos vallidega. Aastatel 1710–1917 oli Pärnu Vene võimu all.

Kuurortlinn aastast 1838

Pärnu kuurordi sünniaastaks peetakse 1838. aastat, mil avati esimene mereäärne supelasutus, ning Visit Pärnu sõnul just mudavannid panid aluse Pärnu kui kuurortlinna arengule. Esimene hoone põles Esimese maailmasõja ajal ning praegune klassitsistlik mudaravila, mille projekteerisid Olev Siinmaa, Erich von Wolffeldt ja Aleksander Nürnberg, ehitati samale kohale aastatel 1926–1927. Nõukogude ajal oli see töörahva seas populaarne raviasutus; pärast 1990. aastatest tühjana seismist avati hoones 2014. aastal butiikspaa. Traditsioon elab edasi üheksas heaolu- ja ravispaas, mida Visit Pärnu loetleb, ning Eesti suurimas veekeskuses. 2019. aastal valiti Pärnu Eesti parimaks heaolu- ja terviseturismi sihtkohaks.

Eesti suvepealinn

Alates 1996. aastast tuntakse Pärnut Eesti suvepealinnana ning Visit Estonia nimetab seda riigi populaarseimaks suvepuhkuse sihtkohaks; enamik külalisi on eestlased, soomlased ja rootslased. Pikk liivarand, kesklinnast umbes 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel, on sooja ja madala veega, mis muutub sügavamaks ja jahedamaks alles kaugemal, nii et see sobib hästi peredele. Ranna ääres kulgeb promenaad 1882. aastal rajatud Rannapargi kõrval. Juulis on merevee keskmine temperatuur umbes 19 °C. Muul, umbes 1,5 km pikkune sadama süvendamiseks ehitatud lainemurdja, lõpeb tuletorni lähedal liivarannaga; kohaliku legendi järgi jäävad paarid, kes kõnnivad sellel käsikäes ja suudlevad lõpus, igaveseks kokku. Suvel toimuvad ka Pärnu muusikafestival ja suured üritused vanal vallikraavil Vallikääril, näiteks Hansapäevad.

Siin kuulutati iseseisvus välja esimesena

Pärnus kuulutati Eesti iseseisvus välja esimesena. 23. veebruaril 1918, kui Esimene maailmasõda veel käis ja maa jäi peale tungiva Saksa armee ja taganevate enamlaste vahele, tõi Jaan Soop linna salaja kaks eksemplari manifestist „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Umbes kell 20 luges Pärnu esindaja maanõukogus Hugo Kuusner selle ette Endla teatri rõdult. Elektrijaam oli pommitatud, nii et rahvas kandis tõrvikuid; sõdurid andsid aupaugud ja inimesed laulsid hümni. Järgmisel päeval peeti linnas paraad ning manifest trükiti ja jagati laiali Tallinnas. Rüütli tänava otsas Iseseisvuse väljakul seisab nüüd rõdu graniidist täissuuruses koopia, millel on manifesti tekst vanas ja tänapäeva eesti keeles ning punktkirjas.

Lydia Koidula ja kultuurilinn

Ärkamisaja luuletaja Lydia Koidula (1843–1886) veetis oma noorusaja Pärnus: aastatel 1850–1863 elas ta Ülejõe koolimajas, kus tema isa Johann Voldemar Jannsen oli koolmeister. Seal andis isa 1857. aastal välja Perno Postimehe, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks; kollane puumaja aadressil Jannseni 37 on nüüd Koidula muuseum. Esimesel Eesti laulupeol 1869. aastal kõlasid kaks tema sõnadele loodud laulu ning hiljem oli ta 100-kroonisel rahatähel. Amandus Adamsoni loodud Koidula mälestussammas avati Pärnus 1929. aastal. Kultuur on ka praegu käe-jala juures: Endla teater, kontserdimaja koos suvise Pärnu muusikafestivaliga ning 1992. aastast tegutsev Uue Kunsti Muuseum (MoNA), Eesti esimene moodsa kunsti muuseum.

Vanalinn, juugend ja kuurordifunktsionalism

Keskaegsest Pärnust on vähe säilinud: 15. sajandist pärit Punane torn, mille kelder oli kunagi linnavangla, on vanalinna vanim säilinud ehitis, Tallinna värav ja Vallikäär meenutavad aga Rootsi-aegset kindlust. Vanalinna jalakäijate tänava Rüütli läbib umbes viie minutiga ja kolm kirikut asuvad üksteise lähedal: luterlik Eliisabeti kirik ning õigeusu Katariina ja Issanda Muutmise kirik. Ranna lähedal asuv Villa Ammende, mille Peterburi arhitektid Mieritz ja Gerassimov ehitasid aastatel 1904–1905 kaupmees Hermann-Leopold Ammendele, on üks Eesti muljetavaldavamaid varajase juugendi hooneid ja on olnud hotell alates 1999. aastast. Aastatel 1925–1944 linnaarhitektina töötanud Olev Siinmaa andis kuurordile funktsionalistliku ilme: Rannahotell (1937) ja Rannakohvik (1938), mis on tuntud seenekujulise rõdu poolest.

Jõgi, laht ja rannaniidud

Pärnu asub seal, kus Pärnu jõgi suubub Pärnu lahte, mis on Liivi lahe osa. Olümpiasõudja Jüri Jaansoni nime kandev jõeäärne rada kulgeb mõlemal kaldal Kesklinna ja Papiniidu silla vahel ning lahel aerutatakse ja purjetatakse suvel ning püütakse talvel jäält kala. Ranna kõrval asub 1958. aastast kaitse all olev rannaniidu kaitseala: 341 hektarit metsa, laguune ja niite. Seda läbib 600-meetrine matkarada mereäärse vaateplatvormini ning Papiniidu ja Hirve tänava otstes on kaks 8-meetrist puidust linnuvaatlustorni, mille infotahvlid tutvustavad kohalikke linde ja kaitsealuseid taimi. Maist oktoobrini karjatatakse niidul lehmi, et pilliroog ei võtaks võimust; linnalehmade projekt võitis Euroopa kultuurmaastike auhinna. Kaugemale minnes soovitab Visit Estonia kanuumatku ja rabamatku Soomaa rahvuspargis ning retke Kihnu saarele.

Aastaajad, kohalejõudmine ja liikumine

Suvi on lühike ja valge. Pärnu 1991–2020 keskmine temperatuur on juulis 18,3 °C, oktoobris 6,8 °C, novembris 2,2 °C, detsembris −0,9 °C ja jaanuaris −3,0 °C. 3. novembril tõuseb päike umbes kell 7.40 ja loojub umbes kell 16.30; talvisel pööripäeval kestab valge aeg vaid umbes 6 tundi ja 20 minutit (9.10–15.30), jaanipäeva paiku aga üle 18 tunni (4.15–22.35) ning päris pimedaks ei lähegi. Kesklinn, vanalinn ja rand on jalgsi käidavad ning linnas on üle 70 km kergliiklusteid; Baltreisen ja Tõrukese rendivad jalgrattaid. Linnaliinibussides kehtib sama plastkaart mis Tallinnas ja Tartus, tunnipileti saab osta ka bussijuhilt. Tallinna bussijaamast väljuvad otsebussid iga 30–60 minuti järel ja sõit kestab umbes kaks tundi; tihedalt käivad bussid ka Riiga. Lähimad suured lennujaamad on Tallinnas ja Riias; kesklinnast 7 km kaugusel asuv Pärnu lennujaam teenindab praegu lende Ruhnu saarele.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-11-03.

Veel linnajuhte: Eesti

Kõik juhid: Eesti

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus