Tartu: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Tartu. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Tartu. 400 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Tartu: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Raekoja plats (Vaata): Tartu vanalinna keskväljak, mida ääristavad pastelsetes toonides klassitsistlikud fassaadid, raekoda ja viltune maja. Suvel on siin kohvikuterrassid ja tänavamuusika, talvel jõululinn ja uisuväli.
Suudlevad tudengid (Vaata): Mati Karmini 1998. aastal valminud skulptuur kahest suudlevast tudengist kaunistab purskkaevu, mis on raekoja ees seisnud 1948. aastast. 2006. aastal lisatud plaadid näitavad suunda ja kaugust Tartu 16 sõpruslinnani.
Tartu raekoda (Vaata): Rostocki ehitusmeistri J. H. B. Walteri kavandatud varaklassitsistlik raekoda valmis 1789, barokne torn juba 1784. Hoones töötab endiselt linnavalitsus ning torni 34 kella mängivad viis korda päevas meloodiaid.
Tartu Ülikooli peahoone (Vaata): Johann Wilhelm Krause kavandatud kuue sambaga klassitsistlik peahoone avati 1809. Majas asuv ülikooli kunstimuuseum korraldab giidiga külastusi aulasse ja pööningul asuvasse kartserisse, kus 19. sajandi tudengid karistust kandsid.
Toomkiriku varemed (Vaata): 13. sajandil alustatud ja 16. sajandi alguseni täiendatud kahe torniga telliskivigooti toomkirik Toomemäel jäi pärast reformatsiooni varemetesse. Varemetes saab vabalt ringi käia ning osas hoonest tegutseb ülikooli muuseum.
Tartu Ülikooli muuseum (Vaata): Toomemäel toomkirikus asuv ülikooli muuseum tutvustab ülikooli ajalugu ja teadust, lisaks on näitused toomkirikust endast, ajutised väljapanekud ja Hullu Teadlase labor. Hooajal sisaldab pilet ka tornide külastust.
Toomemägi (Vaata): Vanalinna kõrval kõrguv looduslik küngas on kujundatud inglise stiilis pargiks, kus asuvad toomkiriku varemed, vana tähetorn, Ingli- ja Kuradisild, mälestusmärgid ja ülikoolihooned. Teed sobivad lapsevankriga liikumiseks ja väikestele on mänguväljak.
Inglisild (Vaata): Johann Wilhelm Krause kavandatud ja 1838. aastal valminud Toomemäe sillal on ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti bareljeef ja deviis „Otium reficit vires“. Usutakse, et kui hinge kinni hoides üle silla jooksed, läheb soov täide.
Kuradisild (Vaata): Romanovite dünastia 300. aastapäevaks 1913. aastal ehitatud sild on üks väheseid säilinud 20. sajandi alguse betoonsildu ning seda kaunistab keiser Aleksander I pronksreljeef. Legendi järgi tuleb nimi silla tumedast välimusest.
Tartu tähetorn (Vaata): Eesti esimene tähetorn asub Toomemäe idanõlval ja on üks kahest Eesti kultuuriobjektist UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Ajaloolises hoones on Tartu Ülikooli muuseumi näitused.
Eesti Rahva Muuseum (Vaata): 1909. aastal asutatud muuseum kolis 2016 Dorelli, Ghotmehi ja Tane 355 meetri pikkusesse hoonesse „Mälestuste väli“, mis aheneb nagu teekond kiviaega. Näitused räägivad Eesti elust ja soome-ugri rahvastest.
Tartu Kunstimuuseum (viltune maja) (Vaata): Tartu Kunstimuuseum asub viltuses majas, mis ehitati 1793 pehmele jõekaldapinnasele ja on nüüdseks umbes 5,8 kraadi kaldu. Näha saab Eesti ja välismaa kunsti ning ringkäik jutustab maja loo krahvinna Barclay de Tollyst apteegini.
AHHAA teaduskeskus (Vaata): Baltimaade suurimaks teaduskeskuseks nimetatud AHHAA saalides saab ise katsetada, lisaks on planetaarium, teadusteatri etendused, töötoad ja miniekskursioonid. Katsete vahel saab kosutust Cafe Newtonis.
Tartu Jaani kirik (Vaata): 14. sajandi gooti kirik on kuulus Euroopas haruldaste terrakotaskulptuuride poolest: enam kui tuhandest käsitsi valmistatud kujust on säilinud umbes 200 ja kõik on erinevad. Tornist avaneb vaade vanalinnale, kuu viimasel pühapäeval on ingliskeelne jumalateenistus.
Tartu Ülikooli botaanikaaed (Vaata): Tartu Ülikooli botaanikaaed on samas kohas tegutsenud umbes 220 aastat. Tasuta välipargi kõrval on üle 700 m² kasvuhooneid, kus kasvavad troopilised taimed, putuktoidulised taimed ja 70-aastased kaktused ning elavad kilpkonnad.
Tartu Linnamuuseum (Vaata): Linnamuuseum asub 18. sajandi lõpus ehitatud aadlimajas, raekoja platsist umbes 500 meetri kaugusel. Näitus „Meie Tartu“ jutustab linna lugu linnaosade ja tänaste tartlaste pilgu läbi.
19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum (Vaata): 1744. aastal ehitatud maja on üks Tartu vanimaid säilinud puithooneid ning sisustatud 1830. aastate linnakodaniku koduks biidermeieri stiilis. Tubades ei ole elektrivalgust ja köögis on siiani töötav varajane inglise pliit.
KGB kongide muuseum (Vaata): Riia mäe „hallis majas“ tegutses 1940.–50. aastatel NKVD/KGB eeluurimisvangla. Taastatud koridor ja kongid näitavad Nõukogude vangistuse argipäeva ning 2025. aastal lisandus relvastatud vastupanu tutvustav metsavendade tuba.
Tartu Mänguasjamuuseum (Vaata): 1770. aastate algusest pärit, ühes Tartu vanimas puumajas on mänguasjad, nukud ja Eesti animafilmide tegelased; lapsed saavad mängutoas mängida ning teatrinukke näeb üle tänava asuvas Teatrimajas.
Oskar Lutsu majamuuseum (Vaata): „Kevade“ autori Oskar Lutsu viimases kodus on autentsena säilinud kirjaniku kabinet ja külalistetuba; püsinäitus on eesti, inglise, vene ja soome keeles.
Eesti Kirjandusmuuseum (Vaata): Riiklik teadusasutus, mis hoiab Eesti rahvaluule- ja kultuuriloo arhiive, rahvusbibliograafiat ja haruldasi raamatuid; Vanemuise tänava majas saab vaadata vahetuvaid tasuta näitusi kirjandusest, pärimusest ja fotograafiast.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum (Vaata): Eesti vanim muuseum sai alguse 1802. aastal loodusteaduste kabinetina; näitusel „Maa. Elu. Lugu.“ on väljas umbes 8000 selle 1,3 miljonist eksemplarist. Lai tänava botaanikaaed loeb oma ajalugu aastast 1803.
Aparaaditehas (Vaata): Nõukogudeaegne tehas, mis tootis vihmavarjude ja tõmblukkude varjus külmaseadmeid ja salajasi allveelaevade osi, on alates 2014. aastast loomekvartal stuudiote, disainipoodide, galeriide, restoranide ja Taskupargi siseõuega.
Vanemuise kontserdimaja (Vaata): Eesti Kontserdi hallatav Tartu peamine kontserdisaal asub Vanemuise teatri kõrval ning seal toimuvad sümfoonia-, kammer- ja levimuusika kontserdid ja konverentsid; praegune hoone valmis 1970. aastal.
Tagurpidi Maja (Vaata): Eesti Rahva Muuseumi lähedal asuvas majas on korrused vahetuses, diivanid ja köögikapid ripuvad laes ning kogu hoone on veidi viltu; umbes pooletunnine külastus paneb tasakaalu proovile ja annab lõbusaid fotosid.
Musumägi (Vaata): Toomemäel toomkiriku kõrval asuv tehismägi rajati 19. sajandil romantilise pargi osana Karl XI bastioni endise Moskva rondeeli peale; trepid viivad pinkidega vaateplatvormile, mis on paaride lemmikpaik.
Raadi mõis ja park (Vaata): Von Liphartide mõisa varemed – mõis oli 19. sajandi algul kuulus kunstigalerii ja raamatukogu poolest ning hävis 1944. aasta pommitamises – asuvad 1840. aastatel rajatud järvega maastikupargis Eesti Rahva Muuseumi kõrval.
Tartu Uspenski peakirik (Vaata): Õigeusu peakirik rajati dominiiklaste kloostrikiriku vundamendile: ehitus algas Peeter I käsul pärast Põhjasõda, kirik pühitseti 1783 ja selle ristikujuline põhiplaan muudeti 1840. aastal nelinurkseks.
Tartu Peetri kirik (Vaata): Tartu eestikeelsele kogudusele ehitatud uusgooti stiilis telliskivikirik valmis Viktor Schröteri projekti järgi (nurgakivi 1882); sellel on 56,5-meetrine torn, puurõdud, Johann Köleri 1897. aasta altarimaal ja kontsertidel hinnatud akustika.
Tartu Laulupeomuuseum (Vaata): Muuseum asub 19. sajandi esimese poole majas, kus aastatel 1870–1903 tegutses Vanemuise Selts, pannes aluse Eesti laulupidudele ja rahvusteatrile; püsinäitus jutustab seda lugu neljas keeles.

Tartu teemade kaupa

Tasuta Tartus

Piletit pole vaja: Raekoja plats ja Suudlevad tudengid, Toomemägi koos sildade ja toomkiriku varemetega, Musumägi, Kaarsild, Kirjandusmuuseum, Raadi park, Supilinn ja Karlova.

Raekoja plats
Suudlevad tudengid
Toomemägi
Inglisild
Kuradisild
Toomkiriku varemed
Musumägi
Kaarsild
Eesti Kirjandusmuuseum
Raadi mõis ja park
Supilinn
Karlova

Tartu muuseumid

Eesti Rahva Muuseum, ülikooli muuseumid ja tähetorn, teadus AHHAA-s, kunst, mänguasjad ja KGB kongid. Hinnad pärinevad iga muuseumi ametlikult veebisaidilt.

Eesti Rahva Muuseum
Tartu Ülikooli muuseum
AHHAA teaduskeskus
Tartu Kunstimuuseum (viltune maja)
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
Tartu tähetorn
Tartu Mänguasjamuuseum
KGB kongide muuseum

Tartu kirikud

Keskaegne telliskivist Jaani kirik, toomkiriku varemed Toomemäel, õigeusu Uspenski katedraal ja Peetri kirik.

Tartu Jaani kirik
Toomkiriku varemed
Tartu Uspenski peakirik
Tartu Peetri kirik

Tartu lastega

Katsetav teadus AHHAA-s, Mänguasjamuuseum, loodusmuuseum, Tagurpidi Maja, botaanikaaed ja Eesti Rahva Muuseum.

AHHAA teaduskeskus
Tartu Mänguasjamuuseum
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
Tagurpidi Maja
Tartu Ülikooli botaanikaaed
Eesti Rahva Muuseum

Tartu maitsed

Turuhoone, Werneri koogid aastast 1895, õlu 1778. aasta Püssirohukeldri võlvi all, Tartu käsitööõlu Anderson's, šokolaad Raekoja platsil ja hooajaline Eesti köök.

Tartu turuhoone
Werneri kohvik
Püssirohukelder
Anderson's Taproom
Pierre kohvik-restoran
Restoran Spargel

Jalutusmarsruudid: Tartu

Raekoja plats ja ülikool: Kaarsillalt üle Emajõe viltuse kunstimuuseumi ja raekoja eest Suudlevate tudengite purskkaevu juurde, sealt ülikooli peahoone ja punastest tellistest Jaani kiriku juurde. Kaarsild → Tartu Kunstimuuseum (viltune maja) → Tartu raekoda → Suudlevad tudengid → Raekoja plats → Tartu Ülikooli peahoone → Tartu Jaani kirik
Toomemägi: Vana linnamäe park: vana tähetorn, Kuradisild, toomkiriku varemed koos Tartu Ülikooli muuseumiga, Inglisild ja Musumägi. Tartu tähetorn → Kuradisild → Toomkiriku varemed → Tartu Ülikooli muuseum → Inglisild → Toomemägi → Musumägi
Mänguasjad, 19. sajandi kodu ja Supilinn: Mänguasjamuuseumist ja 19. sajandi linnakodaniku muuseumist õigeusu Uspenski katedraali ja botaanikaaia kaudu Supilinna puumajade juurde. Tartu Mänguasjamuuseum → 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum → Tartu Uspenski peakirik → Tartu Ülikooli botaanikaaed → Supilinn

Hea teada enne reisi: Tartu

Jurjevist ja Dorpatist klassitsistliku kesklinnani

Vanad Vene kroonikad mainivad Tartut esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark vallutas linnuse ja nimetas selle Jurjeviks; Visit Tartu sõnul teeb see Tartust Balti riikide vanima kirjalikult mainitud linna, kuigi Toomemäel seisis puidust kindlustus juba 7. sajandil. Saksa ristisõdijad vallutasid selle 1224. aastal, linnast sai Tartu piiskopkonna keskus ja 1280. aastatel astus see Hansa Liitu. Rootsi ajal, 1632. aastal, asutati ülikool. Pärast 1775. aasta suurt tulekahju ehitati kesklinn üles hilisbaroki ja klassitsismi vaimus, sealhulgas Kivisild (1776–1778) ja praegune raekoda (1782–1789). Tartu rahuleping kirjutati siin alla 2. veebruaril 1920.

Eesti ülikoolilinn

Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas ülikooli asutamisürikü 30. juunil 1632. Hilisemate sõdade ajal viidi ülikool korduvalt mujale ja suleti, kuid 1802. aastal avati see uuesti saksakeelse Tartu Keiserliku Ülikoolina ning 1. detsembril 1919 alustas see noore vabariigi eestikeelse ülikoolina. 2025. aasta septembris õppis Tartu Ülikoolis 16 052 üliõpilast – üks põhjus, miks Tartut nimetatakse Eesti vaimseks pealinnaks; alates 2015. aastast on Tartu ka UNESCO kirjanduslinn. Vanalinna kohal kõrguval Toomemäel asub keskaegne toomkirik, kus tegutseb ülikooli muuseum. Suudlevate tudengite purskkaev on Raekoja platsil seisnud alates 1998. aastast.

Euroopa kultuuripealinn 2024

2024. aastal kandis Tartu Euroopa kultuuripealinna tiitlit koos Lõuna-Eestiga: kokku osales 20 omavalitsust, nende seas Viljandi ja Võru linn. Programmi nimi oli „Ellujäämise kunstid“ ning see tugines neljale mõttele: ainulaadsus, kestlikkus, teadlikkus ja koosloome. Kalendris oli 3116 sündmust ja põhiprogrammi 150 projekti kogusid 1,34 miljonit külastust; 68% lõunaeestlastest käis vähemalt ühel sündmusel ja hindas neid keskmiselt 8,9 punktiga kümnest. Välisturistide ööbimised Tartus kasvasid sel aastal 15%. Töö jätkub projektis ECoC Echo, mida Tartu 2024 juhib koos üheksa endise, praeguse ja tulevase kultuuripealinnaga.

Emajõgi, sillad ja linnaosad

Emajõgi voolab 100 km Võrtsjärvest Peipsi järve ja läbib Tartut umbes 10 km ulatuses; see on Eesti ainus täies pikkuses laevatatav jõgi. Jalakäijatele mõeldud Kaarsild (1957–1959) asendas Teises maailmasõjas hävinud Kivisilla. Kesklinnast kohe põhja pool asuvas Supilinnas on 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse puumajad tänavatel, mis kannavad köögiviljade nimesid, nagu Herne, Oa ja Kartuli. Kesklinnast lõuna pool asuv Karlova on tuntud värviliste juugendstiilis puumajade poolest. Suurim linnaosa Annelinn koosneb alates 1969. aastast projekteeritud 5- ja 9-korruselistest nõukogudeaegsetest kortermajadest ning Sõpruse sild ühendab seda Karlovaga.

Eesti keel, lõunaeesti keel ja linna nimed

Ametlik keel on eesti keel ja inglise keelt räägitakse laialdaselt. Eesti keel on uurali keelkonna läänemeresoome keel ja soome keele lähisugulane: käändeid on neliteist, grammatilist sugu ega eraldi tulevikuvormi ei ole. Lõunaeesti keel, mille alla kuuluvad võru, seto, mulgi ja tartu keel, moodustab läänemeresoome keelte seas omaette haru; 17.–19. sajandil anti Lõuna-Eestis raamatuid välja tartu keelel põhinevas kirjakeeles ning 2021. aasta rahvaloendusel oli emakeelseid kõnelejaid umbes 128 600, enamik neist võrokesed. Linna vanim teadaolev nimi on Tarbatu; sakslastele oli see Dorpat, venelastele Jurjev ning alates 1918. aastast on ainus ametlik nimi Tartu.

Aastaajad, valgus ja ilm

Tartus valitseb niiske kontinentaalne kliima. Umbes 20 km kaugusel asuvas Tõravere ametlikus ilmajaamas on 1991–2020 keskmine temperatuur oktoobris 6,0 °C, detsembris −2,1 °C, jaanuaris −4,1 °C ja juulis 18,0 °C. 24. oktoobril tõuseb päike umbes kell 8.10 ja loojub umbes kell 17.45, nii et valget aega on ligikaudu üheksa ja pool tundi; 25. oktoobril keeratakse kella tund tagasi ja seejärel loojub päike juba enne kella 17. Talvisel pööripäeval kestab päev vaid umbes 6 tundi ja 20 minutit, ligikaudu kella 9.00–15.20. Jaanipäeva paiku on päike taevas üle 18 tunni, umbes kella 4.05–22.25, ja päris pimedaks ei lähegi.

Liikumine

Tartu on kompaktne: rattaga jõuab kesklinnast peaaegu igasse linnaossa 10–15 minutiga. Linnaliinibussides kasutatakse Tartu enda kontaktivaba bussikaarti, kehtivad ka Tallinna ühistranspordikaardid; tunnipileti saab osta ka pangakaardi või telefoniga validaatorit puudutades. Tartu rattaringluse elektrirattad on kasutusel kevadest kuni aasta lõpuni (2025. aastal 24. märtsist 29. detsembrini) ning talveks jääb tänavatele umbes 230 naastrehvidega tavarattast. Elroni rongid ja tihe bussiliiklus ühendavad Tartut Tallinnaga ning alates 12. jaanuarist 2026 sõidab otserong Tallinn–Tartu–Riia. Kesklinnast 10 km kaugusel asuvast Tartu lennujaamast lendab Finnair Helsingisse umbes 45 minutiga.

Toit, raha ja praktilised nõuanded

Tartumaa oli 2025. aastal Eesti toidupiirkond. Võrtsjärve ja Peipsi vahel asuv kant on ammustest aegadest saanud kala jõest ja järvedest, seeni ja marju metsast ning vilja põldudelt, ja kohalikud tootjad võivad kasutada märki „Tartumaine Toit“. Maitsmiseks mine Tartu turuhoonesse aadressil Vabaduse puiestee 1, kus müüakse kala, liha, hoidiseid ja marineeritud seeni ning kohvikud pakuvad kohalikke roogi. Eestis on kasutusel euro; jootraha on vabatahtlik ja erakordselt hea teeninduse eest jäetakse tavaliselt umbes 10%; kraanivesi on joogikõlblik. Visit Tartu kontor asub Raekoja platsil, aadressil Raekoja plats 1a. Hädaolukorras helista 112, tasuta ka ilma SIM-kaardita.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-10-24.

Veel linnajuhte: Eesti

Pärnu: linnajuht

Kõik juhid: Eesti

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus