Shinjuku ja Shibuya: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Shinjuku ja Shibuya. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Shinjuku ja Shibuya. 15 997 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Shinjuku ja Shibuya: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Shinjuku ja Shibuya teemade kaupa

Tasuta Shinjukus ja Shibuyas

Tasuta sisenemiseks või jalutamiseks: Meiji Jingu mets ja pühamu, Yoyogi pargi muruplatsid, Tokyo suurlinnavalitsuse hoone vaateplatvormid, Takeshita tänav, Scramble'i ristmik ja Hachiko kuju ning Miyashita Parki katusepark.

Shinjuku ja Shibuya pärast pimedat

Golden Gai pisikesed puubaarid, Omoide Yokocho ja Nonbei Yokocho laternavalgel varrasteletid, Kabukicho ja Tokyu Kabukicho Toweri neoon, rakugo jutuvestjad Suehirotei's, suurlinnavalitsuse hoone projektsioonietendus, linnatuled SHIBUYA SKY-lt ning kokteilid 52. korrusel New York Grill & Baris.

Moetänavad ja -poed

Kawaii- ja tänavamood Takeshita tänaval, disainerbrändid Tadao Ando spiraalse kaldtee all Omotesando Hillsis, Cat Streeti butiigid, noorte trendid SHIBUYA109 tornis, RAYARD MIYASHITA PARKi poed ning Daikanyama T-SITE raamatud ja ajakirjad.

Shinjuku ja Shibuya lastega

Ruumi joosta Yoyogi pargi ja Shinjuku Gyoeni muruplatsidel, jalutuskäik Meiji Jingu metsas, Miyashita Parki katuse rula­park, ronimissein ja liivaväljak, lugu ustavast koerast Hachikost, tasuta vaade suurlinnavalitsuse hoonest ja SHIBUYA SKY vabaõhu vaateplatvorm.

Jalutusmarsruudid: Shinjuku ja Shibuya

Hea teada enne reisi: Shinjuku ja Shibuya

Naito Shinjuku postijaamast Shinjuku Gyoenini

Shinjuku sai alguse postijaamana. 1590. aastal andis Tokugawa Ieyasu siinsed maad oma vasallile Naito Kiyonarile ning 1698. aastal rajati Koshu-kaido tee äärde postijaam osale Naito suguvõsa teisest residentsist. See sai nime Shinjuku, 'uus postijaam', et eristada seda vanemast Takaido jaamast, ning sellest sai üks Edo neljast suurest postijaamast. Pärast Meiji restauratsiooni ostis riik Naitode valduse ja avas seal 1872. aastal põllumajanduse katsejaama; hiljem sai maast keiserlik botaanikaaed ning pärast Versailles' aianduskooli Henri Martinet' 1906. aastal valminud ümberkujundust Shinjuku Gyoeni keiserlik aed. Suurem osa sellest hävis 1945. aasta õhurünnakutes ning 21. mail 1949 avati see külastajatele Shinjuku Gyoeni rahvusaiana, mida haldab praegu keskkonnaministeerium. Aeda ei tohi alkoholi kaasa võtta.

Shinjuku: pilvelõhkujad, kaubamajad ja neoon

Shinjuku jaama teenindavad kõik JR liinid, Keio liin, Odakyu raudtee, Tokyo Metro Marunouchi liin ning Toei Shinjuku ja Oedo liin, ja Tokyo jaamast jõuab sinna JR Chuo liini kiirrongiga 14 minutiga. Jaamast läänes on Nishi-Shinjuku pilvelõhkujate mets, mida juhib Tokyo suurlinnavalitsuse hoone: selle ülemiste korruste vaateplatvormidelt avaneb vaade linnale ning pimeduse saabudes näidatakse fassaadil projektsioonietendust. Sellel poolel on ka elektroonika suurpoed. Idapool on ostlemise, söögi ja meelelahutuse ala: jaama väljapääsude ümber on suured kaubamajad nagu Isetan ja Takashimaya, mille keldrikorrused on täis toitu. Lõunapoolne väljapääs viib Shinjuku kiirbussiterminali ja uuemate kaubanduskeskusteni nagu NEWoMan Shinjuku.

Kabukicho, Golden Gai ja Omoide Yokocho

Shinjuku jaamast kirdes asuv Kabukicho sai oma nime sõjajärgse ülesehituse ajal plaanist tuua siia kabuki teater. Teatrit ei tulnud kunagi, kuid alates 1950. aastatest täitsid kvartalid teatrid, kinod ja restoranid ning sellest kasvas Jaapani suurim meelelahutuspiirkond; Shinjuku turismibüroo märgib, et piirkonda arendatakse kohaks, kus kõik saavad muretult aega veeta. Selle kõrval on Shinjuku Golden Gai täis pisikesi baare madalates puumajades. Selle tänavad on eravalduses: tänaval pildistamiseks või filmimiseks või piirkonna võtmiseks pildi objektiks on vaja kaupmeeste ühingu luba (üksiku baari sees pildistamist see ei puuduta). Lääneväljapääsu juures sai Omoide Yokocho alguse vabaõhuturust, mis tekkis põlenud varemetesse kohe pärast Teist maailmasõda; umbes 80 äri, millest umbes 60 on baarid ja söögikohad, enamasti rupsi- ja yakitori-vardaid grillivad, on kokku surutud umbes 2000 ruutmeetrile. Ühistransport sõidab umbes keskööni, kuid Shinjuku magab harva.

Shibuya: Scramble, Hachiko ja SHIBUYA SKY

Shibuya jaama teenindavad JR liinid, Keio Inokashira liin, Tokyu Toyoko ja Den-en-toshi liin ning Tokyo Metro Ginza, Hanzomoni ja Fukutoshini liin, ja Shinjukust jõuab sinna JR Yamanote liiniga seitsme minutiga. Jaama ees ületab Scramble'i ristmikku korraga üle 1000 inimese mitmes suunas ning väike Hachiko kuju – akita koera, kes 1920. aastatel tuli jaama oma peremeest ootama ja käis seal iga päev veel üheksa aastat pärast peremehe surma – on linna lemmikkohtumispaik. Jaama kohal avaneb Shibuya Scramble Square'i SHIBUYA SKY vaateplatvormilt umbes 230 meetri kõrguselt vaade igas suunas. Shibuya on moe ja kunsti suunanäitaja: SHIBUYA109 noortemoe jaoks, Shibuya Parco kunsti, kultuuri ja toidu jaoks, MIYASHITA PARK oma Shibuya Yokocho toidualleega, väikesed kinod ning Udagawacho ja Maruyamacho plaadipoed, kontserdipaigad ja klubid.

Harajuku, Omotesando ja Meiji Jingu

JR Yamanote liinil Shibuya ja Shinjuku vahel asuv Harajuku oli kunagi postijaam ning selle nimi tähendab 'niidu öömaja'; tänapäeval tuntakse seda kogu maailmas kawaii-kultuuri sünnipaigana, kus kohtuvad goot-, punk-, decora- ja cosplay-stiil. Jaama lähedal algav Takeshita tänav on täis väikesi odavate riiete ja aksessuaaride poode ning kreeplettide putkasid; Harajuku ja Shibuya vahel kulgev Cat Street meelitab veidi vanemat publikut butiikidesse, vintage-poodidesse ja rahvusvaheliste brändide kauplustesse; ning Omotesando puiesteed ääristavad luksusbrändid. Teisel pool raudteed asub 1920. aastal keiser Meiji ja keisrinna Shokeni, tänapäeva Jaapani aluste rajajate, mälestuseks rajatud Meiji Jingu, mis seisab 70-hektarises metsas keset linna Yoyogi pargi avarate muruplatside kõrval.

Rongid, IC-kaardid ja lennujaamad

Tokyo ronge, metroosid ja busse käitavad eri ettevõtted, kuid üks laetav IC-kaart sobib peaaegu kõigile: Suicat ja PASMOt hoitakse väravas või bussis lugeja vastas, nendega saab maksta ka paljudes poodides ja automaatides ning neid saab seadistada nutitelefoni. Lühiajalistele välismaa külastajatele mõeldud Welcome Suica ja TOURIST PASMO ei nõua tagatisraha ning kehtivad 28 päeva; TOURIST PASMOt müüakse Haneda ja Narita lennujaamas. Paljudel rongi- ja metrooliinidel saab maksta ka kontaktivaba krediitkaardiga, kuid mitte JR liinidel, Keisei liinil ega Tokyo Monorailil. Tokyo Metro oma üheksa liiniga ja Toei oma neljaga on eri ettevõtted ning JR pass metroos ei kehti. Haneda lennujaamast, kuhu sõidavad Keikyu liin ja Tokyo Monorail, annab GO TOKYO sõiduajaks Shinjukusse umbes 55 minutit limusiinbussi või rongiga ja Shibuyasse 45 minutit rongiga; Naritast sõidab JR Narita Express Shibuyasse ja Shinjukusse, Shinjukusse umbes tund ja 35 minutit rongiga või kaks tundi limusiinbussiga.

Tarbimismaks, maksuvaba ostlemine ja majutus

Jaapanis sisaldavad hinnad tarbimismaksu: üldmäär on 10% ja vähendatud määr 8% kaasa ostetavale toidule ja alkoholivabadele jookidele. Alates 1. novembrist 2026 toimib maksuvaba ostlemine tagastusena: külastaja maksab osalevates poodides kogu maksuga hinna, näidates ostu ajal passi, ning 90 päeva jooksul pärast ostu, enne pagasi registreerimist, skannib passi rahvusvaheliste väljumiste saalis asuvas maksuvaba menetluse terminalis. Kui terminal nõuab tollikontrolli, tuleb kaubad ja tšekid enne maksu tagastamist ette näidata. Kehtib minimaalne ostusumma poe ja päeva kohta, kõik kaubad peavad koos külastajaga Jaapanist lahkuma ning Jaapanis ära kasutatud kauba eest raha ei tagastata; Naritas, Hanedas ja teistes suurtes lennujaamades saab esimese sammu teha ka Visit Japan Webis. Tokyo võib kallimate tubade puhul võtta ka majutusmaksu inimese ja öö kohta. Enne erakorteri (minpaku) broneerimist kontrolli, et see on registreeritud: Tokyos on registreeritud kohtadel M13-ga algav number.

Aastaajad, maavärinad ja hädaolukorrad

Tokyo suved on kuumad ja niisked ning kuumus kestab kaugele sügisesse, nii et joo tihti ja puhka varjus. Jaapani Meteoroloogiaameti Tokyo 1991–2020 kliimanormides on augusti keskmine temperatuur 26,9 °C ja jaanuari 5,4 °C, novembri 12,5 °C ja detsembri 7,7 °C ning septembris ja oktoobris sajab kõige rohkem. Väikesed maavärinad on tavalised ja jäävad enamasti märkamata; tugeva maavärina korral jää rahulikuks, järgi siseruumides töötajate juhiseid ja ära torma välja ning tänaval jälgi, mis on su kohal, ja liigu avarasse ja ohutusse kohta. JNTO soovitab katastroofiteabe jaoks oma Safety Tips rakendust ja NHK WORLD-JAPANit. Hädaolukorras helista politseile 110 ning tulekahju või kiirabi korral 119; Japan Visitor Hotline aitab ööpäevaringselt inglise, hiina ja korea keeles õnnetuste, haigestumise, loodusõnnetuste ja üldiste turismiküsimuste korral.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-11-05.

Veel linnajuhte: Jaapan

Kõik juhid: Jaapan

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus