Kopenhaagen: vaatamisväärsused ja tegevused

Tasuta linnajuht: Kopenhaagen. Vaatamisväärsused, söögikohad, majutus, jalutusmarsruudid, sündmused ja kaart, mis töötab ka võrguühenduseta. Registreerimata.

Tasuta juhend: Kopenhaagen. 5759 kohta kaardil, mis töötab ka võrguühenduseta, lisaks jalutusmarsruudid, sündmused ja praktiline info. Registreerimise ja allalaadimiseta.

Kopenhaagen: mida vaadata, kus süüa ja mida teha

Nyhavn (Vaata): Kopenhaageni enim pildistatud sadam, mida ääristavad 17. sajandi erksavärvilised majad kohvikute ja restoranidega ning kust algavad kanalisõidud. Kunagi meremeeste kõrtse täis elav sadam oli ka Hans Christian Anderseni kodu: ta elas majades numbritega 20, 67 ja 18.
Tivoli (Vaata): Kopenhaageni südames alates 1843. aastast tegutsev Tivoli on maailma vanuselt teine lõbustuspark, kus on üle 30 atraktsiooni ja üle 30 söögikoha. Jõulude ajal särab aed tulede, ehitud kuuskede ja pidulike lettidega ning CNN on arvanud selle maailma parimate jõuluturgude hulka.
Rosenborg Slot (Vaata): Christian IV väike lemmiklinnus on renessansipärl Kopenhaageni keskuses, kus kuningas 1648. aastal suri. Täna hoitakse siin rikkalikult kaunistatud saalide keskel Taani kroonijuveele ja kuninglikke aardeid.
Amalienborg (Vaata): Amalienborg on Taani kuningliku perekonna residents Kopenhaagenis, mille lossiväljakul toimub kuningliku ihukaardi vahtkonnavahetus. Christian VIII palees asuv Amalienborgi muuseum avab külastajatele kuninglikud ruumid.
Christiansborg Slot (Vaata): Slotsholmeni saarel asuvas Christiansborgi palees saab läbida Suure saali ja Troonisaali, kus Bjørn Nørgaardi gobeläänid jutustavad Taani ajalugu. Palee all asuvad umbes 800 aasta vanused varemed.
Den Lille Havfrue (Vaata): Edvard Eriksenile kuuluv pronkskuju Hans Christian Anderseni muinasjutu kangelannast istub Langelinie kaldapromenaadil alates 23. augustist 1913, olles õllepruulija Carl Jacobseni kingitus linnale. Näo inspiratsiooniks oli baleriin Ellen Price ja keha modelliks skulptori abikaasa Eline.
Ny Carlsberg Glyptotek (Vaata): Õllepruulija Carl Jacobseni rajatud ja alates 1897. aastast avatud Glyptoteki kogus on üle 10 000 teose, peamiselt antiikkunst ning 19. sajandi Taani ja Prantsuse skulptuur ja maalikunst. Selle südames asub Talveaed – palmidega roheline saal klaaskupli all.
Nationalmuseet (Vaata): Taani rahvusmuuseum hõlmab 9000 aastat ajalugu viikingiaja leidudest ja muistsetest aaretest tänapäeva igapäevaeluni. Tipphetked on viikingite näitus ja kolmel korrusel jutustatud Taani ajalugu.
Statens Museum for Kunst (SMK) (Vaata): Taani rahvusgalerii näitab Taani ja rahvusvahelist kunsti viimase seitsme sajandi jooksul, sealhulgas Taani kuldajastu maalikunsti ja riigi kõige põhjalikumat Taani nüüdiskunsti kogu. Nørreporti jaama lähedal asuvas muuseumis on ka üks maailma parimaid Matisse'i kogusid.
Designmuseum Danmark (Vaata): 1890. aastal asutatud muuseum asub alates 1926. aastast endises Kuninglikus Frederiku haiglas, aastatel 1752-57 ehitatud hoones, mille Ivar Bentsen ja Kaare Klint muuseumiks kohandasid. Kogudes on Taani ja rahvusvaheline disain, mööbel ja käsitöö ning keskel asub muuseumiaed.
Fristaden Christiania (Vaata): 1970. aastate alguses sotsiaalse eksperimendina sündinud Christiania on Christianshavnis asuv omavalitsuslik vaba ala, kus on omaehitatud arhitektuur, töökojad, muusikapaigad ja rohelised rajad vanade vallide ja järve ääres. Täna on see muutumas, rõhuga kultuuril ja ühisel vastutusel, ning elanikud korraldavad giidiga ringkäike.
Vor Frelsers Kirke (Vaata): Christianshavni barokkpärl aastast 1696, mida kroonib Lauritz de Thurah' keerdtorn, mis valmis 1752 ja sai inspiratsiooni Rooma Sant'Ivo alla Sapienza kirikust. Torni ümber keerduv trepp viib kullatud Päästja kujuni ja ühe Kopenhaageni parima vaateni.
Kastellet (Vaata): Kastellet on üks Põhja-Euroopa kaunimaid ja paremini säilinud kindlustusi; see on endiselt sõjaväe tööpaik, kuid igaüks võib jalutada selle teedel, radadel ja vallidel. Sees asuvad Kastelsmøllen, Kopenhaageni ainus siiani töötav tuuleveski, ning väikesed tasuta näitused nagu Livjægeri muuseum.
Kongens Have (Vaata): 17. sajandi alguses Christian IV Rosenborgi lossi pargiks ja köögiviljaaiaks rajatud Kuninga aed on üks Kopenhaageni populaarsemaid parke, kus käib umbes kolm miljonit külastajat aastas. Kohalikud tulevad siia piknikule, mängima ja jalutama ning seal on muinasjutuline mänguväljak ja traditsiooniline nukuteater.
Botanisk Have (Vaata): 1874. aastal Kopenhaageni vanade kindlustuste kohale maastikuaednik H.A. Flindti plaani järgi rajatud botaanikaaed on Taani haruldaste taimede kogu kodu üle kogu maailma. Selle palmimaja ja liblikamaja asuvad uue loodusmuuseumi hoone kõrval.
Marmorkirken (Frederiks Kirke) (Vaata): Ametlikult Frederiku kiriku nime kandva Marmorkiriku kavandas Nicolai Eigtved Frederiksstadeni linnaosa jaoks; ehitus algas 1749, peatus 1770 Norra marmori kõrge hinna tõttu ning selle viis lõpule Ferdinand Meldahl, pühitsemine toimus 1894. Selle umbes 31-meetrise läbimõõduga kuppel on üks Euroopa suurimaid.
Det Kongelige Bibliotek - Den Sorte Diamant (Vaata): Kopenhaageni sadama serval asuv Must Teemant avati 1999. aastal 1906. aasta algse raamatukoguhoone laiendusena ning on Taani Kuningliku Raamatukogu kultuurikeskus. Külastajad tulevad siia näituste, ürituste, lugemissaalide ja kohviku pärast – kõik vaatega sadamale.
Operaen (Vaata): Henning Larseni kavandatud ning A.P. Mølleri ja Chastine Mc-Kinney Mølleri fondi poolt Taani rahvale kingitud ooperimaja kõrgub Dokøeni saarel suurte klaasfassaadide taga sadama ääres. Fuajees ripuvad Olafur Eliassoni kolm valgusskulptuuri ja saali lagi hiilgab 24-karaadises lehtkullas.
Superkilen (Vaata): 2012. aastal Kopenhaageni kõige mitmekesisemas linnaosas Nørrebros avatud Bjarke Ingels Groupi, Superflexi ja Topotek1 linnapark kogub tänavamööblit üle maailma: purskkaevud Marokost, kiiged Iraagist, pingid Brasiiliast ja musta kaheksajalaliumäe Jaapanist. Park jaguneb kolmeks tsooniks: Punane väljak, Must turg ja Roheline park.
Assistens Kirkegård (Vaata): 1760. aastast pärit Assistensi kalmistu Nørrebros on kuldajastu suurkujude, nagu Hans Christian Anderseni ja Søren Kierkegaardi, puhkepaik. Suur osa sellest on täna kalmistupark, kuhu kõik on oodatud aega veetma, samas kui umbes veerand on endiselt kasutusel matmispaigana.
Frederiksberg Have (Vaata): Kopenhaagenlased on sajandeid piknikku pidanud selles endises kuninglikus aias, mille kanalid, väikesed sillad ja 1799. aastal kuningliku teemajana ehitatud Hiina paviljon ümbritsevad Frederiksbergi lossi. Peasissepääsu juures seisab armastatud kuninga Frederik VI kuju ning aia põhjaotsas asub Kopenhaageni loomaaed.
Københavns Rådhus (Vaata): Martin Nyropi poolt Itaalia raekodadest inspireerituna kavandatud ja aastatel 1892-1905 ehitatud Kopenhaageni raekoda on linna poliitilise elu keskus ja vanast ajast kodanike rikkalikult kaunistatud loss. Sees saab näha Jens Olseni maailmakella ning 105,6 meetri kõrgusest tornist avaneb umbes 300 astme järel vaade linnale.
Davids Samling (Vaata): Kuninga aia kõrval asuvas muuseumis saab aasta ringi avastada vanema Euroopa kunsti ja islamimaailma kunsti kogusid ning igal aastal on kaks-kolm erinäitust. Valikut uuemast Taani kunstist näidatakse aeg-ajalt eriväljapanekutel.
Thorvaldsens Museum (Vaata): Skulptor Bertel Thorvaldsenile pühendatud muuseum täidab Michael Gottlieb Bindesbølli ikoonilise hoone tema teoste ja kogudega. Praegune näitus „Elu, igatsus ja maastik“ tutvustab Thorvaldseni enda maalikogu.
Noma (Söök ja jook): Pärast Los Angelese residentuuri 2026. aasta augustis Kopenhaagenis taasavatud Noma asub vee ääres Refshaleøenil ning seda juhib uus meeskond eesotsas juhtiva peakoka Pablo Sotoga. Rohkem kui kakskümmend aastat ümbritsevatest aastaaegadest ja maastikest lähtunud restoran vahetab nüüd menüüd igal kuul, nimetades seda Noma kaheteistkümneks aastaajaks.
Geranium (Söök ja jook): Kokk Rasmus Kofoedi ja Søren Ledeti juhitud kõrgköögirestoran Fælledparkeni rahvusstaadioni 8. korrusel, kust avaneb vaade puulatvadele, linna vaskkatustele ja Øresundi tuulikutele. Selle kerged, selged ja hooajalised degustatsioonimenüüd püüavad kaasata kõiki meeli.
Alchemist (Söök ja jook): Rasmus Munki restoran Refshaleøenil pakub nn holistlikku kööki (Holistic Cuisine), mis ühendab gastronoomia teatri, kunsti, teaduse, tehnoloogia ja disainiga. Õhtu on 4–6-tunnine teekond läbi restorani ruumide kuni 50 söödava ja puhtalt elamusliku muljega.
Rørt Torvehallerne (Söök ja jook): Moodne smørrebrødi lett, mis on olnud Torvehallerne toiduturul algusest peale ja pakub röstitud rukkileival avatud võileibu, kus kõik valmib kohapeal algusest peale. Hooajalises menüüs on esikohal köögiviljad ning hommikuti pakutakse hommikusööki.
Restaurant Schønnemann (Söök ja jook): Vana keldrikõrts Hauser Pladsil, mis on pakkunud klassikalist Taani lõunat alates 1877. aastast ja mida on pidanud viis põlvkonda. See on tuntud oma smørrebrødi poolest, mida restoran nimetab linna parimaks, ning suure Taani snapsikogu poolest.
Aamanns 1921 (Söök ja jook): Aamannsi smørrebrødi-grupi lipulaev Kopenhaageni südames munakivitänavate keskel, söögisaalis, mida valgustavad suured kroonlühtrid. See ühendab klassikalise Taani avatud võileiva meisterlikkuse moodsa gastronoomia ning mahedate ja hooajaliste toorainetega ning on MICHELINi soovitatud.

Kopenhaagen teemade kaupa

Tasuta Kopenhaagenis

Piletit pole vaja: Nyhavn, Väike merineitsi, Kastellet, Kuninga aed, botaanikaaed, Davidi kollektsioon, Musta Teemanti raamatukogu, Christiania, Superkilen ja Frederiksbergi aiad.

Nyhavn
Den Lille Havfrue
Kastellet
Kongens Have
Botanisk Have
Davids Samling
Det Kongelige Bibliotek - Den Sorte Diamant
Fristaden Christiania
Superkilen
Frederiksberg Have

Muuseumid ja lossid

Rosenborg, Christiansborg ja Amalienborg, Glyptoteek, rahvusmuuseum, SMK, Designmuseum Danmark ja Thorvaldseni muuseum.

Rosenborg Slot
Christiansborg Slot
Amalienborg
Ny Carlsberg Glyptotek
Nationalmuseet
Statens Museum for Kunst (SMK)
Designmuseum Danmark
Thorvaldsens Museum

Uus Põhjamaade köök ja pagarid

Noma, Geranium ja Alchemist, Barr ja Kødbyens Fiskebar, smørrebrød Schønnemannis ja Aamannsis, Torvehallerne turg ning pagarid Hart, Juno ja La Glace.

Noma
Geranium
Alchemist
Barr
Kødbyens Fiskebar
Restaurant Schønnemann
Aamanns 1921
Hija de Sanchez Torvehallerne
Hart Bageri Frederiksberg
JUNO the bakery
Conditori La Glace

Kopenhaagen lastega

Tivoli oma hooaegadel, Väike merineitsi ja Kastellet, botaanikaaed, Frederiksbergi aiad ja mänguline Superkileni park.

Tivoli
Den Lille Havfrue
Kastellet
Botanisk Have
Frederiksberg Have
Superkilen

Jalutusmarsruudid: Kopenhaagen

Kuninglik Kopenhaagen: Nyhavnist Väikese merineitsini: Nyhavni värvikalt kailt Amalienborgi ja Marmorkirikuni, mööda sadamat Kastelleti tsitadelli ja Väikese merineitsini. Nyhavn → Amalienborg → Marmorkirken (Frederiks Kirke) → Designmuseum Danmark → Kastellet → Den Lille Havfrue
Lossid ja aiad: Rosenborgist SMK-ni: Christian IV Rosenborgi loss ja Kuninga aed, Davidi kollektsioon, botaanikaaed ja rahvusgalerii (SMK). Rosenborg Slot → Kongens Have → Davids Samling → Botanisk Have → Statens Museum for Kunst (SMK)
Slotsholmen ja Christianshavn: Raekojast ja rahvusmuuseumist Christiansborgi ja Thorvaldseni muuseumini, Musta Teemanti raamatukogu juurest Christianshavni ja Päästja kiriku spiraaltornini. Københavns Rådhus → Nationalmuseet → Christiansborg Slot → Thorvaldsens Museum → Det Kongelige Bibliotek - Den Sorte Diamant → Vor Frelsers Kirke

Hea teada enne reisi: Kopenhaagen

Absaloni kaupmeeste sadam

Kopenhaageni nimi räägib tema loo: vanapõhja keele Kaupmannahǫfn tähendab „kaupmeeste sadamat“ ning 12. sajandi kroonik Saxo Grammaticus nimetas linna Portus Mercatorumiks. Umbes 1160. aastal andis kuningas Valdemar I linna Roskilde piiskopi Absaloni valitseda ning pärimuse järgi sündis linn 1167. aastal, kui Absalon ehitas Slotsholmeni saarele kindluse. Selle varemed asuvad praeguse Christiansborgi lossi all ja on külastajatele avatud 1924. aastast. Linn sai linnaõigused 1254. aastal ning 1416. aastal võttis Erik Pommerist selle krooni alla ja viis oma residentsi Kopenhaageni lossi, mis tegi linnast pealinna. Kopenhaageni ülikool rajati 1479. aastal ning ladinakeelne nimi Hafnia andis hiljem nime keemilisele elemendile hafnium.

Christian IV renessansslinn

Aastatel 1588–1648 valitsenud Christian IV andis Kopenhaagenile tema renessansliku siluetti. 1606. aastal rajas ta linnamüüride taha aia ning selle lõbumajast kasvas Rosenborgi loss, mis valmis 1624. aastal koos ülemise korruse Rüütlisaaliga; kuningas suri seal 1648. aastal ning tänapäeval hoitakse lossi varakambris Taani kroonijuveele ja regaale. 1619–1640 Hollandi renessansi stiilis ehitatud börs Børsen on kuulus oma tornikiivri poolest, milles põimuvad neli lohesaba; 16. aprillil 2024 hävitas tulekahju umbes poole hoonest ja tornikiiver kukkus, taastamine peaks valmima 2029. aastal. 1642. aastast linna maamärgiks olnud Ümartorn ehitati ülikooli astronoomidele ning selle tippu viib seitse ja pool tiiru keerduv spiraalne kaldtee. Kuningas lisas linnale ka Nyboderi ja Christianshavni linnaosa.

Kuninglik Kopenhaagen ja monarhia

Taani monarhia on üle 1200 aasta vana ja kuningasliin ulatub tagasi 10. sajandi viikingikuninga Gorm Vanani; alates 1849. aasta juunipõhiseadusest on see konstitutsiooniline. Kuningas Frederik X on valitsenud alates 14. jaanuarist 2024, mil kuninganna Margrethe II loobus troonist 52 aasta järel. Kuningaperekond elab Amalienborgis: neli Nicolai Eigtvedi kavandatud ühesugust paleed umbes aastatest 1750–60 kaheksanurkse väljaku ümber, mille keskel seisab Frederik V ratsamonument. Neist sai kuninglik residents pärast seda, kui Christiansborg 1794. aastal maha põles. Kuningliku ihukaardi paraad lahkub Gothersgade kasarmust kell 11.27, möödub Ümartornist ja Kongens Nytorvist ning jõuab Amalienborgi veidi enne keskpäeva igapäevasele vahtkonnavahetusele. Christiansborgis asuvad praegu parlament, peaministri büroo ja ülemkohus.

Sadamaujulad ja veelinn

Tänu investeeringutele reoveepuhastusse on sadamavesi nii puhas, et ujuda saab otse kesklinnas. Esimene sadamaujula avati Islands Bryggel 2002. aasta hooajaks; praegu on seal viis basseini, millest kaks on lastele, 1, 3 ja 5 meetri kõrgused hüppetornid ning vetelpäästjad 1. juunist 31. augustini kell 10.00–18.00. Vee kvaliteeti kontrollitakse iga päev ja punane lipp tähendab ujumiskeeldu, mis võib pärast tugevat vihma kesta paar päeva. Sadamas tohib ujuda ainult sadamaujulates ja ametlikes supluskohtades. Talvel jätkavad kohalikud suplemist: Visit Copenhagen soovitab La Banchinat puuküttega saunaga, Amager Helgolandi, Kastrupi merevanni ja CopenHoti saunu Refshaleøenil. Ära kunagi uju üksi, püsi redeli lähedal ja ära kunagi uju jää all.

Disain, arhitektuur ja hygge

1890. aastal asutatud Designmuseum Danmark asub alates 1926. aastast Bredgadel endises Kuninglikus Frederiku haiglas – Nicolai Eigtvedi ja Lauritz de Thurahi 1752–57 ehitatud rokokoohoones, mille muuseumiks kohandamisel ja sisustamisel osales 1920. aastatel Kaare Klint. Moodsad maamärgid on Arne Jacobseni SAS Royal Hotel (1956–60), Henning Larseni ooperimaja (2005) ja Amager Bakke, elektrijaam, mis on ühtlasi vaba aja veetmise koht ja mis valiti 2021. aasta maailma parimaks hooneks; 2023. aastal nimetasid UNESCO ja UIA Kopenhaageni maailma arhitektuuripealinnaks. Ja siis on hygge, mida hääldatakse umbes „hüge“: mugavuse, koosolemise ja lihtsate rõõmude tunne, vanapõhja sõnast hyggja. Kohvikutes, poodides ja kodudes põlevad küünlad ning detsembris tuled ja soe glögg.

Toidukultuur ja uus Põhjamaade köök

René Redzepi avas noma 2003. aastal ning 2004. aastal kogus toiduettevõtja Claus Meyer kokku kaksteist kokka Põhjamaadest, Gröönimaalt ja Fääri saartelt, et allkirjastada uue Põhjamaade köögi manifest. Selle kümme punkti nõuavad puhtust, värskust ja lihtsust, aastaaegade järgi toiduvalmistamist piirkonna kliimale, maastikele ja vetele sobivatest toorainetest ning Põhjamaade tootjate ja loomade heaolu toetamist. Ajakiri Restaurant valis noma maailma parimaks restoraniks aastatel 2010, 2011, 2012 ja 2014 ning huvi uue Põhjamaade köögi vastu tõusis hüppeliselt. Visit Copenhagen nimetab Geraniumi ja Kadeaut Taani kolme Michelini tärniga restoranide hulgas. Lihtsamaks söögikorraks proovi smørrebrødi, Taani lahtist võileiba ja klassikalist lõunasööki; Visit Copenhageni järgi on Selma linna parima tiitli kandidaat.

Jalgrattalinn

Kopenhaagenis on rohkem jalgrattaid kui elanikke ja linn on mitu korda valitud maailma parimaks rattalinnaks, viimati 2019. aastal. Visit Copenhageni andmetel on rattateid 382 km, valgusfoorid on tipptunnil seatud rattureid soosima ning rattakiirteed toovad sõitjaid linna kuni 15 km kauguselt. 2012. aastal sõitis umbes 36% töötavatest või õppivatest elanikest sinna rattaga ning 75% kopenhaagenlastest sõidab rattaga aasta ringi, olgu päike, vihm või lumi; isegi tipp-poliitikud sõidavad rattaga parlamenti. Taani linnaplaneerija Jan Gehl on aidanud teistel linnadel sellest eeskuju võtta, mida nimetatakse „kopenhaageniseerimiseks“. Paljud hotellid laenutavad rattaid, rendikohti ja rattatuure on rohkesti ning elektrilisi linnarattaid saab rentida tunnitasuga. Kui oled roostes, väldi tipptunde ja tutvu enne liikluseeskirjadega.

Aastaajad, kohalejõudmine ja liikumine

Juuli ja august on kõige soojemad kuud, keskmiselt umbes 20 °C; veebruar on tavaliselt kõige külmem, umbes 2 °C, ning lumi, kui seda detsembrist kevadeni sajab, püsib harva kaua. 3. novembril tõuseb päike umbes kell 7.20 ja loojub umbes kell 16.25; talvisel pööripäeval kestab valge aeg vaid umbes seitse tundi. Kopenhaageni lennujaam asub kesklinnast umbes 8 km kaugusel: 3. terminalist sõidab metrooliin M2 päeval iga 4–6 minuti järel ja jõuab Nørreporti umbes 15 minutiga ning rongid jõuavad keskraudteejaama umbes sama kiiresti. Metrool on neli liini ja see sõidab ööpäev läbi; osta pilet enne rongi või metroosse sisenemist. Alates 2000. aastast ühendab Öresundi sild linna Malmöga nii maantee kui ka raudtee kaudu. 1843. aastal avatud Tivoli aed asub keskraudteejaama kõrval.

Ametlikud allikad

Linnainfo kontrollitud 2026-11-03.

Kõik juhid: Taani

See juhend teistes keeltes: English · Español · Suomi

Kõik Pulse Traveli linnajuhid · Ettevõtetele · Hotellidele · Sihtkohtadele · Privaatsus